Vineer, puitkiudplaat, OSB ja teised plaatmaterjalid — millal ja milleks kasutada?
Vineer
Vineeri valmistamiseks liimitakse paaritu arv spoonikihte kokku nii, et kahes kõrvuti asetsevas kihis on puidukiudude suund teineteise suhtes risti. Vineeri toodetakse kolmes variandis: kase-, okaspuu- ja segavineer. Neist levinuim on kasevineer. Sõltuvalt kasutatavast liimist on tegemist kas sisetööde või niiskuskindla vineeriga. Kuna niiskuskindlus iseloomustab ainult liimi ja vineeri valmistamiseks kasutatav spoon säilitab kõik puidule iseloomulikud omadused, tuleb sellise vineeri välistingimustes kasutamisel lähtuda samadest viimistlusreeglitest kui puidugi puhul, pöörates erilist tähelepanu servade katmisele.
Kui niiskuskindel vineer katta fenoolvaikudega immutatud paberist pealistuskihtidega ja katta selle servad sobiva viimistluskihiga, on tulemuseks veekindel vineer, mida Eestis nimetatakse filmivineeriks (ingl.k. phenolic film faced).
Filmivineeri kate võib olla sile või kare, värvus on tavaliselt pruun, ent saadaval on ka teisi toone. Filmivineerist tehakse näiteks autokastide põhju, betoonivalu raketisi jpm., sest filmivineeri pind on kulumiskindel ja materjal ise tugev. Kui tavalist niiskuskindlat kase- või kuusevineeri saab betooniraketises kasutada 2- 5 korda, siis filmivineer peab sõltuvalt katte tüübist vastu 15- 30 või isegi 20- 50 korda.
Vineeri kasutamisel jääb sageli nähtavaks vaid üks pind, konstruktsiooni sees aga mitte ükski pind, seepärast on levinumad vineeri sordid sellised, kus kõrgema kvaliteediga on vaid üks pind või pole seda kumbki. Kasevineeri sorte tähistatakse B (dekoratiivne pind lakkimiseks, praktiliselt oksavaba), S (pind värvimiseks ja pealistamiseks), BB (pind värvimiseks ja pealistamiseks paksemate materjalidega) ja WG. Sordis tähistatakse mõlema pinna kvaliteet, levinumad kombinatsioonid on B/BB, S/BB, BB/WG ja WG/WG (sageli tähis lihtsalt WG). Sellised sordid ei iseloomusta vineeri tugevust, määrates ainult pindade visuaalse kvaliteedi.
Vineeri pealistatakse kõige sagedamini melamiiniga, kõige levinum on sel puhul valge ja helehall värvus, ent saada on ka teisi toone ning erinevate väärispuuliikide imitatsioone. Väärispuu imitatsiooni asemel saab tellida ka tõelise spooniga pealistatud vineeri.
Puitlaastplaat
Puitlaastplaate toodetakse väikeste puidulaastude kokku liimimise teel ja paksuse ulatuses ei ole tegemist homogeense materjaliga. Et pinda saaks lihvida võimalikult siledaks (oluline pinnakatete nagu laminaat või spoon peale liimimisel), on kõige peenemad osakesed pinnakihtides. Seespool on osakesed suuremad, eriti kiu pikkuselt, see annab plaadile vajaliku tugevuse. Seda asjaolu tuleb arvestada puitlaastplaadi õhemaks lihvimisel, kui teha seda ainult ühelt poolt, võib plaat kõveraks tõmbuda.
Puitlaastplaatide põhiline kasutaja on mööblitööstus, ehituses kasutatakse neid peamiselt aluspõrandate valmistamiseks. Põrandaplaadid on mõõtudega 620×2420 ja 620×1770 mm, paksused on 22 ja 25 mm, paremaks ühendamiseks on plaatidel servatapp. Puitlaastplaatide tihedus on ca 680 kg/m3.
OSB
Orienteeritud laastuga puitlaastplaat (OSB- oriented strand board) erineb tavalisest puitlaastplaadist kasutatavate laastude suurema pikkuse (100- 150 mm, paksus 0,5- 0,7 mm) poolest. OSB on kolmekihiline, välimises kihis on laastud valdavalt pikema küljega paralleelsed, sisekihis risti. Seetõttu on OSB oma omadustelt üsna lähedane vineerile, sarnane on ka kasutus.
OSB sordid:
OSB2- kasutamiseks kuivades siseruumides;
OSB3- niiskuskindel, kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes, väljas vajab pinnakatet;
OSB4- suurem tugevus ja niiskuskindlus, vähe levinud sort.
Põhiliselt on kasutusel OSB3.
Puitkiudplaadid
Puitkiudplaate liigitatakse nende tiheduse järgi:
* pehmed, tihedus ca 250 kg/m3;
* keskmise tihedusega, MDF (medium density fibreboard), ca 750 kg/m3;
* kõvad, tihedus ca 900 kg/m3.
Kõvu puitkiudplaate toodetakse ka tsemendi lisandiga. Tsementkiudplaadid on veekindlad ja neid kasutatakse välisfassaadi katmiseks ning ka märgades siseruumides, näiteks kahhelplaatide alusena.
Pehmed puitkiudplaadid
Puiduhakke jahvatamisel tekkiva kiudmassi pressimisel ja kuivatamisel saadakse plaadid, milles liim puudub, sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud. Pehmetes puitkiudplaatides on palju poore, kuid struktuur on tihe ja liikuv õhk ei pääse läbi plaatide. Seepärast on pehmed puitkiudplaadid hea soojapidavuse ja helisummutusvõimega, omades ka tugevust, mis võimaldab nende kasutamist konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Ilmastikukindluse suurendamiseks lisatakse puitkiudplaatidele parafiini.
Tuuletõkkeplaat
Parafiinilisandi tõttu on tuuletõkkeplaadid vettpidavad, kuid lasevad hoonest eralduva veeauru endast läbi. Kui soojustusmaterjal peaks mingil põhjusel märguma, laseb tuuletõkkeplaat veeauru läbi. Soojustuskihi kuivamist kiirendab ka see, et eriti paksem tuuletõke hoiab hästi sooja, niiskus eraldub kiiremini ja külmasilla tekkimise oht talvel on väike.
Eestis toodetava tuuletõkkeplaadi pikkus on üldjuhul 2700 mm, laius 1200 mm ning paksusi on kaks, 12 ja 25 mm.
Katuseplaat
Omadustelt analoogiline tuuletõkkeplaadiga, kasutatakse peamiselt plekk- ja kivikatuste aluskihina. Paksus 25 mm, pikkus 2500 mm ja laius 750 mm, ühendustapid on nii otstes kui külgedel. Kui katuse kalle on üle 20o, on tappide (liitekohad tuleb teibiga tihendada) tõttu tagatud nii veepidavus kui ka külmasildade puudumine.
Põrandaplaat
Sobivad eelkõige parketi aluskihiks, tasandades aluspinna väiksemaid ebatasasusi, summutades käimisel tekkivat sammumüra ning muutes põranda soojemaks. Põrandaplaatide paksus on 7,4 mm, pikkus 850 või 1200 mm ning laius 590 või 600 mm.
Soojustusplaat
Soojustusplaate kasutatkse hoonesiseste seinte, lagede ja teiste konstruktsioonide soojustamiseks ning pehmete soojustusmaterjalide toestuseks. Soojustusplaatide paksus on 12 või 25 mm, pikkus 2700 mm ja laius 1200 mm. 12 mm soojustusplaadi soojustusvõime on sama kui 44 mm puidul, 210 mm punasel tellisel või 450 mm betoonil.
Siseviimistlusplaadid
Siseviimistlusplaadid on kaetud tapeedi või tekstiiliga, nende pind ei vaja täiendavat viimistlust. Vajadusel on nad lihtsalt värvitavad lateksvärviga. Siseviimistlusplaadi paksus on 12 mm, seinaplaadi pikkus on 2550 või 3000 mm ja laius 600 või 580 mm. Laeplaadi laius on 300 mm ja pikkus 3000, 3600 või 4250 mm. Neljast küjest tapiga laeplaadi pikkus on 1800, laius 300 mm.
Keskmise tihedusega puitkiudplaadid (MDF)
MDF tihedus on ca 750 kg/m3, mis on pisut enam kui puitlaastplaadil. Kuna MDF saadakse suhteliselt peeneks jahvatatud puiduosakeste kokkupressimise teel, on saadav materjal üsna homogeenne ja mehaaniliselt hästi töödeldav. Värvituna on pind väga sarnane värvitud puidu pinnale. Peamiselt kasutatakse mööbli tootmiseks, ehituses on levinud MDF- st profiilliistud. MDF-i toodetakse ka modifikatsioonis, mis lubab õhemaid plaate painutada.
Kõvad puitkiudplaadid
Kõrge surve tõttu on kõvad puitkiudplaadid suhteliselt suure tihedusega, 800- 1000 kg/m3. Peamine kasutusala on pakendite tootmine, aga ka mööbli tagaseinad, sahtli põhjad jmt. Tavaline kõva puitkiudplaat on 3,2 mm paks, ühelt poolt sileda pinnaga, teine pind on kare ja sellel on näha peene võrgu jäljed.
Termopuit
Termopuitu toodetakse puidu kuumutamisel spetsiaalsetes kambrites maksimaalselt 193 kraadini (Thermo-S, S tähendab stabiilsust) või 197-212 kraadini (Thermo-D, D tähendab vastupidavust). Termotöötluse läbinud puit on vastupidavam ümbritseva keskkonna mõjudele, tema tasakaaluniiskus võib langeda kuni 50%. Kõrge temperatuuri toimel eemaldub puidust vaik ja algab puidu keemilise struktuuri muutumine, eelkõige ligniini lagunemine. Tagajärjeks on puidu värvumine tumedamaks ja seda mitte ainult pinnalt, vaid kogu mahus. Seetõttu on termopuidu pinnalt, erinevalt peitsitud pindadest, võimalik kriimustused maha lihvida ja pind uuesti viimistleda.
Liimpuit
Liimpuitu kasutatakse kas plaatmaterjalina (sageli nimetatakse sellist materjali liimpuitkilbiks) või taladena. Liimpuitkilpi kasutatakse peamiselt mööbli valmistamiseks, vähesel määral ka majade siseseinte katmiseks. Levimas on ka ristkiht liimpuidu kasutamine.
Lamell- liimpuit ehk lihtsalt liimpuit saadakse sõrmjätkatud lamellide paksuses (vähemalt 4 lamelli) kokku liimimise teel. Lamellide paksused on tavaliselt 33, 40 ja 45 mm, suurema kõverusega talade lamellid võivad olla ka õhemad. Sõltuvalt kokku liimitavate lamellide arvust võib Eestis toodetavate talade ristlõike kõrgus olla kuni 2000 mm, kasutatavate lamellide laius võib olla kuni 220 mm.
Liimpuitu kasutatakse talade, postide, sarikate ja muude konstruktsioonielementide valmistamiseks. Liimpuitu toodetakse nii kuusest kui männist, mändi kasutatakse enamasti siis, kui soovitakse lamellid enne liimimist immutada.
Liimpuidu pikkus võib Eesti tootjate puhul olla kuni 30 m, see on ka lihttalade (kogu pikkuses sama ristlõikega) jaoks soovituslik maksimumpiir, tihti on juba väiksematelgi pikkustel ratsionaalsem kasutada muutuva ristlõikega talasid.
Suuremate avade (kuni 120m ja enamgi) katmiseks kasutatakse sõrestikke või muid keerukamaid konstruktsioone, sest lihttala tugevust tagav ristlõige läheks ülemäära suureks ning samuti oleks raske selliseid suuri konstruktsioone transportida. Liimpuidu kasutamise käsiraamat on internetis tasuta kasutamiseks aadressil www.svensktlimtra.se (inglise, soome, rootsi ja norra keeles).
Ristkihtpuit
Ristkihtpuit on mõneti vineeriga analoogiline materjal, koosnedes paaritust arvust puidukihtidest, milledes kiudude suund kõrvuti asetsevates kihtides on teineteisesuhtes risti. Spooni asemel aga on kihtides serviti kokku liimitud või liimimata puitlamellid. Tänu risti asetsevatele puidukihtidele on ristkihtpuidu omadused lapikpinnas ühtlased, ei ole vahet, millist serva koormata. Saematerjali ja isegi liimpuittalaga võrreldes on see suur eelis, sest puidu survetugevus kiududega ristsuunas on üsna tagasihoidlik.
Ristkiht liimpuit
Ristkihtpuitu võib toota ka ilma liimimiseta, puidukihid saab sel juhul kokku liita pöökpuidust tüüblitega. Tüübeldatud ristkihtpuidu tootmisel toimub materjali kihtide kokkupressimise järel neisse avade puurimine, avadesse aga pressitakse väga kuivad pöökpuidust tüüblid. Edasises on kaks varianti, tüüblid kas imavad ümbritsevast niiskemast puidust niiskust või niisutatakse neid avadesse pressimise ajal. Mõlemal juhul on tulemuseks pöökpuidu pundumine niiskussisalduse suurenemise tagajärjel ja tüüblid suruvad paisudes end väga tugevalt avadesse. Kuna tüübeldatud ristkihtpuitu toodetakse tavaliselt mingi konkreetse hoone jaoks, siis saab iga ristkihtpuidust plaadi puhul arvestada pingete jagunemist selles ja suurendada tüüblite hulka raskemalt koormatud kohtades.
Allikas: Puuinfo
LOE LISAKS:
