Vihm tuleb majast eemal hoida. Vastupidavad ja õigesti paigaldatud vihmaveerennid teevad selle töö ära


Vihm tuleb majast eemal hoida. Vastupidavad ja õigesti paigaldatud vihmaveerennid teevad selle töö ära
Shutterstock

Vihmaveerennid on hädavajalikud maja kestvuse seisukohalt. Kuigi kahjuks kohtab veel tänapäevalgi maju, kus pole sadeveesüsteemi. Mida tehakse valesti, et vihmaveerennid sageli saavad kahjustada ning ei pea vastu ilmastikuoludele.

Probleemid vihmaveesüsteemidega saavad alguse juba kavandamisfaasis. Vihmaveerennid OÜ esindaja Simo Sarapuu sõnul on enamlevinud viga see, et majaomanikud soovivad paigaldada vihmaveesüsteeme ise või lasevad paigaldada need üldehitajal. Vihmaveesüsteemide paigaldusel kehtivad aga kindlad paigaldusnõuded.
Arvatakse, et rennide paigaldus on lihtne, kuid tegelikult on sellegi töö puhul omad nüansid:
Tuulekasti nurk maapinna suhtes.
Katusekatte väljaulatumine üle tuulekasti.
Räästakõrgus. Ohutu paigalduse jaoks on vaja paigaldada telling või kasutada tõstukit.
Kinnituse tüüp. Iga seinatüübi jaoks on olemas kindlad kinnitustarvikud.
Vee allatulekute arv, mis tagab ühtlase vee äravoolu ka suure vihmasaju korral.
Liitekohtade arv. Mida vähem liitekohtasi, seda veekindlam.
Järsemate katusekallete korral tuleb paigaldada katusele lumetõke.

Paigaldusel kehtivad omad reeglid

„Ebaprofessionaalse paigalduse tagajärjel võibki lumi rennid ära lõhkuda. Kui renn on saanud juba kahjustusi, siis ei saa rääkida enam pinnakatte garantiist, sest renn on väändunud ning edaspidi võib ilmastik materjali kiiremini kahjustada,“ ütleb Simo Sarapuu.
Kuni 10 m pikkuse katuseräästa kohta piisab ühest renni allatulekust. Üle 10 m pikkuse räästa korral tuleb paigaldada juba kaks renni allatulekut. Kinnituskonksude vahekaugus ei tohi olla suurem kui 600-800 mm. Liiga suure sammu korral painutab renni kogunev lumi ja jää renni kahe kinnituse vahelt ajapikku välja ja renn kõverdub.
Kinnituskonksud on soovitav kinnitada sarikate külge. Suurema sarikavahe korral tuleb paigaldada vahekinnitid. Esimene ja viimane rennikonks kinnitatakse 100 mm kaugusele katuse äärest.
Vihmaveerennid tuleks paigaldada piisava kaldega nii, et vesi rennis seisma ei jääks. Soovituslik vihmaveerenni kalle on kuni 5 mm/m kohta.
Samuti tuleb jälgida, et renni välimine äär jääks katusekatte mõttelisest pikendusjoonest 15-35 mm allapoole. See on vajalik, et katuselt libisev lumi ei lõhuks vihmaveerenni. Liitekohtades peavad olema ülekatted õiget pidi ja veetihedad.

Et vihmaveerenn saaks oma ülesandeid täita, tuleks seda ka aeg-ajalt puhastada. Shutterstock
Seotud lood:


Renn olgu kvaliteetsest materjalist

Simo Sarapuu sõnul erineb vihmaveesüsteemide valmistamiseks kasutatav materjal katuseplekkide tootmiseks kasutatavast. Peamiselt on see 0,6 mm paksusega, kahepoolse kattega ja pehmema terasemargiga. Rennide pinnakatte garantii peaks olema vähemalt 20 aastat. Spetsialisti sõnul on oluline, et vihmaveerenni sisemus oleks kaetud ilmastikukindla kattega.
Vihmaveerennide roostetamist mõjutavad mitmed asjaolud. Näiteks paigalduse käigus on kannatada saanud kattekiht, mis on ilmastiku mõjul roostetama hakkab. Vihmaveerennide lõikamisel on kasutatud valesid töövõtteid ja tööriistu. Näiteks on lendunud sädemed kahjustanud renni kattevärvi. Simo Sarapuu on näinud ka olukordi, kus vihmaveerennides roostetavad vanad naelad.
Halvas seisukorras vihmaveerennid või nende puudumine kahjustab hiljem või varem maja fassaadi. Puitmajade puhul on hästi näha olukord, kus vihmaveerennide puudumise tõttu on laudise värv muutunud tumedaks ning hakanud mõnest kohast isegi mädanema. See omakorda loob soodsa pinnase bakterite ja seente tekkeks.