Välikamina plaani pidades tuleb lähtuda kohast, kuhu see ehitatakse, sest kamin peab keskkonda sobima. Keskkonnast, ümbritsevast miljööst, majadest ja puudest sõltub kamina disain, suurus ja materjalivalik. Siin ei ole olemas standardlahendusi – iga kamin on konkreetse koha jaoks loodud rätsepatöö.
Kavandades välikamina tulevast asukohta, tuleb võtta arvesse nii kamina lähedust krundi piirile ja naabri aiale kui ka hoonetele. Uute majade juures muudavad asja keerulisemaks maaküttesüsteemid, mis piiravad krundil kaevetööde võimalust ja sellega koos kamina asukohavalikuid.
Kui välikamin plaanitakse ehitada krundi piirile vastu naabri aeda, oleks seda viisakas ka naabriga kooskõlastada. Eestis seda paraku väga ei tehta ja nii võib teie kamin krundi piiril tulla naabrile üllatusena või vastupidi – naaber võib teid oma kamina tagaküljega üllatada. Sellises olukorras on kompromisslahenduseks teha ka teisele poole, naabri aeda samasugune ehitis ja panna seinad vastamisi.

Valmis kaminasüdamikud õue ei sobi

Kuigi kamin võib esmapilgul tunduda väike, lihtne ja kerge ehitis, tuleb selle ehitamisse siiski tõsiselt suhtuda ja valmistada ette korralik maa-alune vundament. Ainult sellisel juhul saab loota, et kamin peab aastaid vastu ega pragune või lagune esimese talvega. Talvised külmakergitused kamina vundamendi all tekitavad kergesti pragusid ning võivad raskemal juhul rajatisi pooleks murda.
Välikamina vundamenti ei soojustata, kuna sel puudub mõte. Samas peab vundament olema rajatud allapoole maa külmumispiiri. Seda, kui paks peab vundament ühes või teises kohas olema, ei saa üheselt öelda – see sõltub asukoha pinnasest.
Põhiline viga, mida vundamenti ehitades tehakse, on liiga väike vundament: maapind jäätub selle all ära, vesi läheb vundamendi alla ning järgmise külmumise korral kergitab selle üles ja murrab pooleks.
Õuekaminale ehitatakse kividest kolle. Valmis kaminasüdamikud õue ei sobi, sest need ei kannata niiskust ja hakkavad roostetama. Kaminas on liikuvaid detaile, mis rooste korral kinni kiiluvad ega võimalda osadel enam liikuda. Kivid pakuvad seetõttu paremat lahendust. Kasutada võib nii looduslikku paekivi ja dolomiiti kui kolde sisemuses šamottkivi ja punast tellist.

Looduskivi tugevdamiseks on abi lamineerimisest

Kaminameister Ivo Mäesaar eelistab looduskivi, mis sobib hästi välitingimustesse. Kivide puhul tuleb aga silmas pidada, et kivid on poorsed ja pooridesse koguneb vesi, mis külmudes tekitab kividesse pragusid ja hakkab kaminat lagundama.
„Kivid jagunevad laias laastus kaheks: avatud ja suletud pooridega kivideks. Avatud poorides läheb vesi sisse ja tuleb ka välja, kuid suletud pooridega kivist, läheb vesi sisse, kuid välja enam ei tule,” räägib Mäesaar. Seetõttu on abiks kivi lamineerimine, mis muudab materjali vett hülgavaks ja seega ka külmale vastupidavamaks.
Suured kivid sobivad suurele pinnale, väikesed kivid väikesele pinnale. Paekivi on kaevandamiskohast olenevalt erineva tugevuse ja värviga, maakividest aga tervet seina laduda ei saa – need on rasked ning hakkavad oma raskusega peale suruma ja segust vett välja pressima.
Maakividest tehakse 5 cm ribasid, mida saab kleepida sokliosadele ja anda sellega rajatisele looduslik välimus.

Õuekaminast ei saa teha viinakööki

Välikamina tõmbe tagamine ei ole nii keeruline kui siseruumides, sest õu on avatud ruum, õhk liigub rohkem ja väike suits ei häiri. "Kui paneksime õues üles nii pikad korstnad kui normid ette näevad, et grammigi suitsu sisse ei ajaks, siis saaksime viinaköögid," selgitab Koltsi Kaminate juhataja Andrus Konga. Seepärast tuleb õues leida mõistlik kompromiss küttekolde väljanägemise ja tõmbe vahel. Teatud tuule suuna ja tugevuse, temperatuuri ja madalrõhu korral on alati võimalus, et ahi või kamin võib suitsu sisse ajada, kuid välitingimustes ei teki sellest suuremat tüli.
Vabas õhus soovitakse kuulda tule praksumist ja lahtisel tulel grillida, mistõttu uksi välikaminale ette ei panda.
Konga sõnul on õues praktiliselt kõik kolded lahtised, sest uksega tekiks probleem – uks on metallist, metall läheb rooste ja uks ei tööta siis enam nii, nagu vaja. Kuumakindlad värvid, millega metalli rooste kaitseks värvitakse, peavad olema hingavad, kuid see tähendab, et need hingavad mõlemat pidid, st niiskus pääseb siiski värvi alla metalli kahjustama. On olemas ka teatud liiki metalle, mis ei roosteta, kuid need on nii kallid, et tuleb eraldi tellida.
Andrus Konga hinnangul on Eestis kõige ehitistevaenulikum kliima üldse ja eriti puudutab see väliehitisi: talvel kord külmetab, siis sulatab, vesi ja niiskus satub pragudesse ja pooridesse, kus see jäätudes paisub ja pressib praod veelgi laiemaks – selline kliima lammutab ehitisi kõige rohkem. Kaitseks vihmavee eest ja jäätumisest tingitud pragunemisohu vältimiseks soovitab Konga ehitada kaminale katuse peale. Katus pole kaitseks mitte ainult kaminale talvel, vaid selle all on ka suvise vihma korral võimalik õdusat olemist ja kaminasoojust nautida.
Välikamina tõmbe tagamine ei ole nii keeruline kui siseruumides, sest õu on avatud ruum, õhk liigub rohkem ja väike suits ei häiri.

Külm kivi kardab kuuma, talvel ole ettevaatlik

Kui kaminat on soov ka talvel läita, tuleb jälgida, et korraga suurt tuld alla ei tehtaks. Tuleb hakata juba hommikul vähehaaval kütma, et saada see kivimass õhtuks soojaks. Kärsitu käitumine võib saada kaminale saatuslikuks. Konga meenutab oma praktikast, kuidas inimene toppis jõulukuused kaminasse ja pani tule otsa. Kuiv kuusk annab hetkega väga suure kuumuse, kivi välispind soojeneb, aga kivi sisepind jääb külmaks ning soojus ei jõua läbi kivi välja ja lööb kivi lõhki.
Seetõttu tuleb kamina kasutamisel olla hooliv ja teadlik ning mitte kahjustada külma kaminat liiga äkilise ja kuuma leegiga. Samuti ei ole tark kasutada kaminas tule süütamiseks süütevedelikku ega bensiini. Mõlemad plahvatavad ja annavad suurt kuumust, mis lööb koldesse praod sisse ja lükkab kivid paigast ära.
Allikas: Lähemalt saad lugeda TM Kodu ja Ehituse juuni numbrist