Kas pind vajab kruntimist?

Pind võib vajada kruntimist erinevatel põhjustel:

  • Metallpinda tuleb kruntida roostetamise vältimiseks.
  • Puitpinda tuleb kruntida selleks, et pinnavärv nakkuks puidule.
  • Puitpinna oksakohti krunditakse puidu vaigujooksu tõkestamiseks.
  • Seinte ja lagede kruntimine on eriti tähtis, kui pind on kohtpahteldusega. Kruntimata aluspind imab pinnavärvi ebaühtlaselt ja lõpptulemusena võib pind jääda erineva läikega.
  • Nõrka krohvpinda tuleb kruntida parema nakkuvuse ja pinna tugevdamise eesmärgil alküüdkrundiga.
  • Pinnad, kus on nikotiini või niiskuselaigud, vajavad kindlasti erikrunti, et määrdunud kohad pinnavärvist läbi ei imbuks.
  • Kruntimine võib olla vajalik ka näiteks ühelt värvitüübilt teisele üleminekuks (nt õlivärviga värvitud pinna üle värvimisel lateksvärviga).

Kruntvärv imendub hästi aluspinda, ühtlustab erinevate pindade poorsusi ja moodustab ühtlaselt nakkuva aluspinna pinnavärvile. Kruntvärv ei pea olema head kattevõimega, sest pind värvitakse üle viimistlusvärviga. Kruntimine vähendab pinnavärvi kulu ja tagab kestva tulemuse.

Informatsiooni, kas pind vajab kruntimist, leiad ka värvipurgi etiketilt või tööjuhisest. Kindlasti tasub nõu pidada kaupluse värvimüüja või maalriga, et otsustada kruntimise vajalikkuse üle.

Milline on värvitav pind?

Igale pinnale on välja töötatud vastav värvitoode, mis peab kestma tingimustes, kuhu värv on mõeldud. Näiteks köögis ja vannitoas tuleks värvida pesemis- ja kulumiskindla (tavaliselt kõrgema läikega) värviga, kuid elu- või magamistoa lakke sobib täismatt värv, mis ei vaja puhastamist. Samuti ei ole sisetöödeks mõeldud värv piisavalt tugeva värvikilega, et vastu pidada välistingimustes. Kui valid pinnale õige toote, kestab pind kaua kaunina ja värvimistöid pole vaja igal aastal uuesti ette võtta.

Kas valida lahusti baasil tehtud või vesialuseline värv?

Kindlasti on meeldivam värvida vesialuselise värviga, mis on vähese lõhnaga, kergesti pinnalekantav, kuivab kiiresti ja töövahendid saab puhtaks veega. Tänapäeval pakutakse peaaegu kõigile sisepindadele vesialuselisi värvitooteid.

Siiski on ka lahusti baasil tehtud värvil teatud pindade puhul omad eelised. Lahustibaasil tooted imenduvad hästi aluspinda, moodustavad pestava, kulumiskindla kile ja tasanduvad hästi. Saadaval on tiksotroopsed alküüdvärvid, mis ei tilgu ega voola. Näiteks metall- ja puitpinnal (aknad, uksed, mööbel) kasutatakse pigem lahusti baasil tehtud värve. Varem värvitud fassaad on kõige kindlam üle värvida samatüübilise värviga. Uue pinna puhul on värvitüübi valikul olulisteks näitajateks ka, millise pinna värv jätab (vt kaupluses värvinäidiseid), milline on toote läikeaste (lahusti baasil valmistatud tooted on tavaliselt kõrgema läikega), toonivalik ja hind.

Millise läikeastmega värv valida?

Esmalt otsusta, kas eelistaksid vastaval pinnal läikivat või pigem matti värvipinda. Värvidel on 6 läikeastet, mis on toodud ka toote purgil:

Täisläikiv 90— 00
Läikiv 60—89
Poolläikiv 30—59
Poolmatt 11—29
Matt 6—10
Täismatt 0—5

Üldjuhul kehtib reegel, et mida läikivam värv, seda tugevam värvikile moodustub. Läikiv värv on pesu- ja kulumiskindel ega määrdu nii kergesti. Oluline on aga seejuures ka teada, et läikiv värv toob esile väiksemagi aluspinna ebatasasuse.

Täismatt värvikile ei kannata tavaliselt pesemist ja seetõttu sobib hästi kuivade ruumide laevärviks. Uudsed toorained võimaldavad aga ka erandeid, näiteks on võimalik osta matti, kuid hea ilmastikukindlustega värvi. Läikeastet saab vaadata vastu valgust nurga alt.

Milline värvitoon valida?

Värvitunnetus on inimestel erinev, samuti mõjutab värvi tajumist valgus, värvinäidise suurus ja värvide omavaheline kombineerimine. Siin kehtivad omad seaduspärasused:

Hele värvitoon tundub suurel pinnal tumedam, kui värvikataloogi väikesel näidisel. Hele värvitoon muudab toa suuremaks ja avaramaks, tume väiksemaks. Tumedaks värvitud lagi toob lae madalamaks. Hele lagi ja tumedad seinad muudavad ruumi kõrgemaks.
Värvitooni valides vaata kindlasti näidist ka kasutuskohaga sarnases valguses. Näiteks hämarama valgusega ruumis tundub toon tumedam. Samuti on toon silmale erinev kunstvalguse ja loomuliku valguse käes. Kui kahtled tooni sobivuses, osta väike kogus toonitud värvi ja tee proovivärvimine.
Värvipurgis on värv alati heledam kui värvinäidisel. Kuivamisel muutub toon tumedamaks ja võtab oma lõpliku, värvikaardile vastava tooni.
Erinevad värvitoonid kõrvuti mõjuvad erinevalt. Näiteks roheline kollase kõrval tundub hoopis teistsugune kui roheline lilla kõrval. Ka mööbel ja toa sisustus mõjutab seinavärvi tooni tunnetust.

Kuidas otsustada, milline on hea värv?

Juhul kui, usaldusväärne isik (sõber, kes on värvi juba kasutanud) seda toodet soovitab, või kui toode on turul olnud pikemat aega, teda on aeg-ajalt märgata ka reklaamides ning ta hind ei ole kõige odavam, siis võib olla tegu hea värviga. Sest vaevalt sõber sulle kehva tooded soovitaks ja hea asi püsib turul ega saa seejuures olla kõige odavam kaup, sest selle tootmiseks kasutatakse ka kvaliteetset toorainet ja tehnoloogiat.

Allikas: Vivacolor

LOE LISAKS: