Vanade paneelmajade rõdude halb seisukord


Vanade paneelmajade rõdude halb seisukord
Malmerk Klaasium

Kuigi rõdude klaasimine muutub aasta-aastalt populaarsemaks, puutuvad kaasaegseid klaasimissüsteeme pakkuvad firmad üha sagedamini kokku rõdudega, kuhu raamideta klaasimissüsteemi paigaldus on peaaegu võimatu.

Mure puudutab nii neid rõdusid, mis on erinevate lahendustega suletud (puitraamis aknad, plastaknad vms), kui ka neid, mis on aastakümneid avatud olnud. Jutt on siis vanade paneelmajade rõdudest, mille mõistlik kasutusaeg on möödunud või hakkab kohe kätte jõudma.

Kuna kinniehitatud rõdu tähendus ei ole alati üheselt mõistetav, siis selguse huvides olgu märgitud, et praegusel juhul peame kinniehitatud rõdude all silmas eelkõige puit-, plast- või isegi alumiiniumraamidega klaaslahendusi, millel on vertikaalsed profiilid. Seevastu klaasitud rõdudena käsitleme moodsaid vertikaalsete raamideta klaasimislahendusi. Viimaste eesmärk on kaitsta rõdul viibijaid tuulekülma ja sademete eest, kuid samas tagada rõdul normaalne õhu liikumine ning tuulutus.

Kinniehitatud rõdude ja klaasitud rõdude erinevus

Kui varem ei pööranud kohalik omavalitsus ja korteriühistu rõdude kinniehitamisele kuigi suurt tähelepanu, siis nüüdseks on olukord muutunud ning rõdude omavoliline kinniehitamine on seadusega keelatud. Seda sellepärast, et ehitusseaduse järgi on rõdu või lodža kinniehitamine maja piirdekonstruktsiooni muutmine ja selliseks tegevuseks tuleb kindlasti hankida ehitusluba.

Kuigi kinniehitatud rõdude puhul räägitakse tihtipeale eelkõige visuaalsest poolest (vertikaalsed raamid, iga rõdu on erineva lahendusega), siis tasuks tähelepanu pöörata ka mõjudele, mida need tekitavad rõdu konstruktsioonidele. Kuna valdav osa sellistest rõdudest on kinni ehitatud oma parema äranägemise järgi, ilma projekti ja ehitusloata ning kasutades käepäraseid materjale, on jäetud täielikult tähelepanuta ehitustegevuse mõju rõdu konstruktsioonidele.

Malmerk Klaasium

Tulenevalt korteriomaniku soovist sulgeda rõdu täielikult sademetele ja tuulele, tekitatakse rõdust külm ruum, kus puudub ventilatsioon. Selle tulemusel tekkiv liigniiskus loob hea pinnase hallituse tekkeks. Ka rõdudel kasutatavad teraskinnitused roostetavad kinniehitatud rõdudel läbi oluliselt kiiremini. Lõppude lõpuks ei mõju liigne niiskus hästi ka betoonile, mis kipub aastakümnete jooksul niiskes ja külmas keskkonnas lagunema. Malmerk Klaasium soovib juhtida tähelepanu ka asjaolule, et paljudel juhtudel on rõdude kinniehitamisel kasutatavad aknasüsteemid paigaldatud rõdu piirde peale. Piirdeid projekteerides pole aga arvestatud sellega, et neid võiks nii suure massiga koormata. Lisades siia juurde betooni nõrgenenud kvaliteedi ja terasdetailide väsimise, on võimalus tõsisema õnnetuse tekkeks oluliselt suurenenud.

Malmerk Klaasium

Probleemid kinniehitatud rõdudega kahjuks sellega veel ei piirdu. Kuna rõdud on mõeldud kasutamiseks võimaliku evakuatsiooniteena tulekahju korral, siis rõdude kinniehitamine puidust või plastmassist toodetega on tuleohutuse seisukohalt vastunäidustatud, sest süttivad raamid võivad tule järgmistele rõdudele edasi kanda ja raskendada oluliselt inimeste päästmist rõdude kaudu. Sama käib ka rõdupindade katmise kohta kergelt süttivate materjalidega (nt puitvooderdis).

Mille poolest klaasitud rõdud kinniehitatud rõdudest erinevad?

Eelkõige oma konstruktsioonilise lahenduse poolest – raamideta klaasimissüsteemide puhul (näiteks Malmerk Klaasiumi vastav toode) kasutakse alumiiniumprofiilidest ja karastatud klaasist koosnevat lahendust, mis võimaldab õhul rõdul liikuda, alumiiniumraamid ei ole tuleohtlikud ning vajaduse korral on võimalik karastatud klaas turvaliselt purustada. Samuti jääb raamideta rõduklaaside puhul kortermaja välimuse üldmulje muutmata.

Malmerk Klaasium

Enim esineb probleeme vanade korterelamute rõdudega

Uuringud näitavad, et vanemate korterelamute rõdud on praeguseks olulisel määral amortiseerunud.

Levinumad probleemid rõdudel

  • Rõdu vahelagedel koorub värvkate.
  • Rõdude vahelagedel esinevad betoonis praod ja/või on betoonitükid välja kukkunud.
  • Kohtades, kus betoon on irdunud, roostetab betoonis olev raudarmatuur.
  • Puudub hüdroisolatsioon, mille tõttu on niiskus ja vesi pääsenud rõdu betoonkonstruktsioonidesse.
  • Terastalad on roostega kahjustatud.
  • Liigniiskus (kõrge niiskuse tase ja sellega kaasnev võimalik ulatuslik hallituse kasv rõdu konstruktsioonis, mis võib omakorda edasi liikuda maja konstruktsiooni).


Rõdude ekspertiis

Malmerk Klaasiumis oleme viimasel ajal üha tihedamini kogenud, et pärast vanade raamide lammutamist selgub, et rõduklaaside kinnituspind (betoonlagi) on kahjustunud sellises ulatuses ja/või viisil, et meie toodete ning kinnituspinna vahelist veetihedust ei ole enam võimalik saavutada. Sellistel juhtudel oleme klienti olukorrast teavitanud ja soovitanud pöörduda maja halduri või ühistu poole probleemile lahenduse leidmiseks. Korteriühistul oleks soovitatav pärast sellise signaali saamist lasta üle kontrollida kõik elamu rõdud ja võtta eenduvatelt betoonosadelt betooniproovid. Rõdud on kõikide korteriomanike ühisomand ja seega vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt rõdude turvalisuse eest.

Malmerk Klaasium

Tallinna korteriühistutel on võimalik taotleda linnalt rõdude ja varikatuste toetust, mille üks eesmärk on tagada rõdude ning varikatuste turvalisus. Ekspertiisi ehk ehitise auditi tegija leiab kutseregistrist sihtasutuse Kutsekoda veebilehe kaudu.

Seega juhul kui elate paarikümne aasta vanuses kortermajas, kus rõdusid ei ole saneeritud, oleks ilmselt tagumine aeg lasta spetsialistil rõdude olukorda hinnata ja välja töötada rõdude saneerimise kava. Ühe meetmena rõdude eluea pikendamisel soovitame kasutada ka rõdude klaasimist.

Kuidas edasi?

Nagu juba eespool mainitud, siis kortermajade rõdude omavoliline kinniehitamine ei ole seadusega lubatud. Nii et kui on plaanis rõdud kinni ehitada, siis tuleb selleks esiteks saada korteriühistu üldkoosoleku heakskiit, seejärel tellida projekt, saada sellele kinnitus linnaosavalitsuses ja seejärel leida tegija.

Klaasitud rõdude puhul tuleks järgida kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga kehtestatud reegleid. Näiteks Haabersti linnaosa üldplaneeringu seletuskiri ütleb, et lodžasid ja rõdusid võib sulgeda ainult raamideta klaasiga. Alati tasub pöörduda ka korteriühistu juhatuse poole – võib-olla on plaanis korraldada rõdude saneerimiseks/klaasimiseks ühishange terve maja rõdude klaasimiseks või leidub maja peal veel huvilisi, kes sooviksid rõdud klaasida.

Malmerk Klaasium

Kaitsmaks ehitusprojektikohast lahtist rõdu välismõjude eest tasuks kindlasti kaaluda raamideta rõduklaaside süsteemi paigaldust, kui see on tehniliselt võimalik ja üldplaneering või arhitekt seda välistanud ei ole. Raamideta rõduklaaside süsteem sobib praktiliselt igat suurust ja tüüpi rõdudele ning lisab hoone üldilmele luksuslikkust.

Kui oled otsustanud rõdu klaasimise kasuks, saada meile päring oma rõdutüübi või mõõtudega ja meie spetsialistid võtavad sinuga ühendust.

Täpsemad tehnilised andmed rõduklaaside kohta leiad siit.

Kui soovid näidistega tutvuda, saad seda teha E–R kell 8–16.30 meie kontoris Tallinnas (Valdeku 132) või Tartus (Tähe 114).

Lisainfot eelolevate teemade kohta võib saada ka ETV saatest „Oma kodu” (lõik alates 14.15) ja varasemast „Oma kodu” saatest. Teemat on kajastanud ka „Aktuaalne kaamera” (lõik alates 14.18).