16.09.2019, 10:38
Valmis elumaja eeldab nii kasutusluba kui ka korrastatud andmeid ehitisregistris
FOTO:
Valmis ehitatud ning elamiseks mõeldud maja eeldab nii kasutusluba kui ka korrektseid andmeid ehitisregistris. Paraku näitavad spetsialistide kogemused, et neid aetakse tihti omavahel segamini, loetakse samaväärseks või peetakse mingil põhjusel hoopis ebaoluliseks.
Selge on aga see, et nii kasutusluba kui ka ehitisregistris olevad korrastatud andmed on midagi palju enamat, kui vaid formaalne nõue. Ehitisregistris olevad andmed on sisestanud kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialist või registrikannete tegija. Nende hulka kuuluvad nii hooned kui ka kõikvõimalikud juurdeehitised. Juurdeehitise saab lugeda seaduslikuks siis, kui see kajastub ehitisregistris. Ehitisregister koondab endas teavet ehituses olevate ja kasutatavate hoonete kohta. Ehitusseadustikust tulenevalt on omanikel kohustus kontrollida ehitisregistri andmeid ja need vastavalt seadusele ka korrastada. Omanikel on tänu sellele võimalik veenduda, et kõik nende kinnistul asuvad või sinna ehitatud hooned ja rajatised on kantud registrisse ning kõik andmed on registris õigesti kajastatud.
Kas registriandmed kajastavad reaalset olukorda?
Majade puhul, millele on antud ehitusõigus enne 1995. aastat, mis on vastavalt projektile välja ehitatud ning millel ei ole muid laiendustöid tehtud, võib olla veendunud, et ehitisregistri andmed on korras ning kasutusluba olemas. Reaalsus on aga see, et paljud sellistest majadest on mingis osas hiljem ümber ehitatud ning ehitusõigus on jäänud taotlemata. Sellisel juhul, nagu ka hiljem ehitatud majadel, tuleb pärast valimist, kuid enne sisse elama asumist, kindlasti taotleda kasutusluba.
Spetsialistid ja tavainimesed ei pea ehitisregistrit praegusel kujul kuigi kasutajasõbralikuks, kus oleks ilma eelnevate põhjalike teadmisteta mugav omal käel muudatusi teha, dokumente üles laadida või kasutusluba taotleda. Selles osas on abiks valdkonnaga iga päev kokkupuutuvad eksperdid. Projektimuudatuste tegemiseks ning kasutusloa taotlemiseks on vaja esialgset projekti kohaliku omavalitsuse arhiivist. Selle puudumisel tuleb maja algusest peale mõõdistada ja esitada andmete esitamise teatis, pärast seda saab kohaliku omavalitsuse töötaja maja registrisse kanda, seejärel on võimalik kasutusluba taotleda ning sinna juurde vajalikud aktid ja ekspertiisid lisada.
Kaks erinevat asja
Ka korrastatud ehitisregistri andmed ei too automaatselt kaasa kasutusluba. Paraku näitab praktika, et kasutusluba ei ole midagi elementaarset ka uute majade puhul. Selle põhjused on väga erinevad, näiteks võib kogu ehitusprotsess olla sedavõrd kurnav, et kasutusloa vajadus jääb lihtsalt teadvustamata. Enne ehitise kasutusele võtmist tuleb ehitusseadustikus sätestatud juhtudel taotleda kasutusluba. Kasutusluba tõendab ehitise nõutele vastavust loa andmise ajal ning lubab ehitist kasutada kasutusloa taotluses märgitud eesmärgil. Spetsialistide sõnul võib õnneks tõdeda, et teadlikkus ning sellekohaste päringute hulk on märgatavalt tõusnud.
Kasutusloa taotlemise etapid
• Kliendi esitatud ehitusdokumentide ja ehitisega tutvumine
• Konsultatsioon
• Ehitise ja täitedokumentatsiooni puuduste fikseerimine ja detailse hinnakalkulatsiooni koostamine
• Koostatud ehitusdokumentide (ehitise audit, muudatus-/mõõdistusprojekt, elektripaigaldise audit, ehitusjärgne geomõõdistus, küttesüsteemide ekspertiis jne) EHR-i veebikeskkonda laadimine
• Jooksvalt kohaliku omavalitsuse koostatud märkuste likvideerimine taotluse kohta kuni 30 tööpäevaga, seda tõrgeteta menetlusprotsessi puhul
• Kohalik omavalitsus väljastab digitaalse kasutusloa
Projektibüroo koondab enda alla 17 erialase haridusega spetsialisti, kes tegelevad iga päev ehitusdokumenteerimise protsessiga ning saavad tavakodanikuga võrreldes vajaliku loa menetlusprotsessi oluliselt efektiivsemalt, mugavamalt ning kiiremalt läbi viia. Bürokraatlikus ehitussegmendis vajalike toimingute ajamiseks napib inimestel tihti nii teadmisi kui ka aega. Pikaajaline kogemus ehitusturul on toonud kogemusi erineva keerukusega lubade menetlusprotsessidega, sealhulgas seoses ebaseaduslike ehitiste seadustamise ja hoonete ümberehitamisega.
