Viimasel ajal on palju juttu olnud majavammist, mis hullemal juhul võib hoone elupäevad lõpetada, kui olukord on lastud kontrolli alt välja. Igatahes pole võitlus majavammiga lihtne ega odav. Tegelikult pole majavamm ainus paharet, keda jälgima ja pelgama peaks. Hoonetes võib kasvada palju rohkem seeneliike. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt tunnustatud biokahjustuste ekspert Jane Oja teab väita, et Kesk-Euroopas asuvatest hoonetest on leitud kuni 80 erinevat seeneliiki!

Fotol: Siniste nooltega on märgitud n-ö väikese vammi ja punase noolega majavammi viljakehad. Jane Oja

Nendest seentest on majavammile (Serpula lacrymans) lähimad sugulasliigid metsvamm (S. himantioides) ja ilma praegu veel eestikeelse nimeta seeneliik S. pulverulenta. Viimast võiks põhjamaade eeskujul nimetada tinglikult väikeseks majavammiks. Väikest vammi võib Jane Oja sõnul hoonetest leida kaunis sageli, metsvammi haru seevastu harva. Lisaks vammi perekonna liikidele võib hoonetest leida sageli veel majamädikut (Coniophora puteana) ja erinevaid seeneliike perekonnast korgik (Antrodia).

Majavammi (Serpula lacrymans) lähisuguluses olev Serpula pulverulenta areneb oluliselt aeglasemalt ning põhjustab väiksemaid kahjustusi kui majavamm.
Nimetatud liik vajab kasvamiseks suuremat puiduniiskust kui majavamm. Puidu koloniseerimiseks seene poolt loetakse minimaalseks sobivaks puiduniiskuseks 30% ning puidu lagunemiseks peab puiduniiskus olema 37%.
Enamasti võib seda seent leida keldritest ja esimese korruse põrandate alumistel puitdetailidel.

Majamädik põhjustab pruunmädanikku, lagundades puitmaterjalist nii tselluloosi kui ka hemitselluloosi, misjärel puitmaterjalid muutuvad hapramaks ja lõpuks on puit tumepruunide kuubikutena, mis sõrmede vahel kergesti tolmuks pudenevad.
Seen esineb metsades peamiselt okaspuude kändudel ja lamavatel tüvedel, aga ka majaseenena.
Majamädiku puhul loetakse kõige sobivamaks kasvutemperatuuriks 22,5-25 °C ning surmavateks >32,5 ºC ning -20/-30 ºC. Vahepealsetel temperatuuridel kasv aeglustub, kuid seen jääb siiski elujõuliseks. Hoonetes eelistab majamädik kasvamiseks märgunud puitmaterjale, optimaalne puitmaterjalide niiskussisaldus vahemikus 30–70%. Enamasti võib neid seeni leida kasvamas märgunud põranda või lae konstruktsioonides nii köögis, vannitoas kui ka tualettruumis.
Majavammiga võrreldes toimub mädanemine aeglasemalt, kuid soodsate tingimuste olemasolul võib majamädik muutuda ohtlikuks kahjustajaks.

Majakorgiku (Amyloporia sinuosa syn. Antrodia sinuosa) viljakeha on noorelt valge, siis kreemikas, vanalt hallikas-vaiguvärvi. Torukeste pind on kare, poorid algul nurgelised, hiljem labürintjad ja ebakorrapärased.
Majakorgikut võib hoonetest leida kaunis sagedasti, harvamatel juhtudel esineb vatjas kiudpoorikut (A. gossypium), kollakas korgikut (A. xantha) ja kuusekorgikut (A. serialis). Ilma seene viljakehadeta on nende liikide eristamine väga keeruline. Kõigi nimetatud seeneliikide seeneniidistik- ja nöörid on valged või valkjad.

Niiskus on seente kasvualus

Jane Oja sõnul saavad kõigi seeneliikide tekitatud kahjustused alguse vee olemasolul. Sellistel juhtudel on vesi kas kondenseerunud või lekkinud puidust osadele või teistele tselluloosi sisaldavatele materjalidele ning materjalid ei ole piisavalt kiiresti ära kuivanud. Erinevatel seentel võivad olla veidi erinevad eelistused kasvukeskkonna tingimuste suhtes (sh vee hulga osas). „Näiteks eelistab n-ö väike vamm koloniseerida märjemaid puitkonstruktsioone kui majavamm. Samas olen mina leidnud mõlemat seent ühe ruumi põranda alt,“ räägib Jane Oja.

Kahjustused on kõige laiaulatuslikumad ja ettearvamatud majavammi korral, sest majavamm suudab transportida vett ning kahjustada ka kuivasid puitmaterjale. Teiste seeneliikide (sh majavammi sugulasliikide) kahjustused on vaid niiskus- ja veekahjustuse piirkonnas. Valdav enamus majade puitkonstruktsioonidel kasvavatest seentest põhjustavad pruunmädanikku. Sellisel juhul lagundavad seened puidust tselluloosi ja hemitselluloosi ja puit muutub lõpuks kuubikuteks.
Mükoloogi sõnul tuleb kõigi seenkahjustuste puhul kindlaks teha kahjustust põhjustav seen, seenkahjustuse ulatus ning tekkepõhjus. Efektiivselt saab seentest lahti siis, kui on kõrvaldatud kahjustunud materjalid ning kahjustuse põhjused. Majavammi kahjustuste puhul soovitakse lisaks keemilist tõrjet, mida teiste seente puhul ei pea üldsegi mitte rakendama. Keemilise tõrje jaoks lubatud biotsiidid leiab terviseameti kodulehelt.

Allikas: majaseen.ee

Hallituse tõrjest saad lugeda lähemalt siit.
Teistest maja hävitavatest kahjuritest saad lugeda siit.