Vaaderpass või oma silm — kumba usaldada?
Loodimine tähendab kõrguseerinevuste tuvastamist ja kompenseerimist või mitme punkti täpset rihtimist ühele joonele. Ükskõik kas kinnitad raamaturiiulit, paigaldad kahleid või riputad pilte seinale – erinevad loodimisseadmed lihtsustavad su ülesannet märgatavalt. Mida aga teha, kui lood näitab, et asi on otse, aga kaugelt silmaga vaadates on asi täiesti viltu?
Kui hakkad maja ehitama või tegema midagi, mis peab lõppkokkuvõttes tulema otse, sest vastasel juhul tekivad rajatisse praod, ei saa silmale lootma jääda, vaid tuleb igaljuhul kasutada loodi. Loodi tuleb kasutada vundamendi rajamisel, seina ladumisel ja muu sarnase tegemisel, põhimõtteliselt on seda riista vaja ehituse algusest lõpuni. Lisaks tavalisele vesiloodile on siin abiks mitmed elektroonilised loodid, punktlaserid, iselooduvad seadmed, ristjoonlaserid jne. Ehitusnööridki ning muud tarvilikud vahendid, mis aitavad lõpuks ehitisel otseks tõusta. Vanasti kasutatigi kivi külge seotud nööri, mis ajas asja väga hästi ära.
Silm on mõnikord parem kui vaaderpass
Hoopis teine tera on aga erinevate nende asjade otseks ajamisega, mis peavad majas sees seinale minema, näiteks peeglid, riiulid, pildid jms. Uues majas on siledad seinad ja seal pole sageli see häda nii suur ning loodist on siiski palju abi.
Vanemas majas ja ka palkmajas, mille palkseinad on paljad ega ole seinaplaadi all, tekitavad horisontaalsed palgread ja -vahed silmale segaduse, kuna need ei ole ise tihtipeale otse, olles eri paksuse ja kujuga. Sellise seina puhul suhestub silm taustal oleva palgijoonega. Kui võtad siin abiks loodi ja paned asja seina ning lood näitab, et see jääb otse, siis kaugelt vaadates on see ikkagi viltu. Sellisel juhul pigem usalda oma silma ja aja asi "loodi" silma järgi. Kui silmale tundub otse, siis ongi otse. Nii ei jää seinas olev ese sind häirima ja on silmale rahulik vaadata. Sest lõppkokkuvõttes ei pea pilt või riiul seinas olema, nui pooleks, loodi järgi otse, vaid ainult silma järgi.
LOE LISAKS:
