Üllatav ehitusturu kasv ehitusfirmades rõõmuhõiskeid esile ei kutsu. Mida arvavad olukorrast suurtegijad?

 (3)
Üllatav ehitusturu kasv ehitusfirmades rõõmuhõiskeid esile ei kutsu. Mida arvavad olukorrast suurtegijad?
Hendrik Osula

Hoolimata viimase viie aasta suurimast kasvust ehitussektoris vaatavad ehitusfirmad tulevikku üsna ettevaatlikult. Aasta perspektiivis ei julgeta numbreid ennustada. Olukord on küll veidi kindlust andnud, kuid ees ootab ehitajaid keerulised lahendamist vajavad ülesanded - tööjõu kättesaadavus Eestis väheneb ja sellega seotud kulud suurenevad, lahendust tuleb otsida sisemisest efektiivsusest.

Ehitusturg näitab viimasel ajal rõõmustavaid kasvumärke. Möödunud aastal ehitasid meie ettevõtted kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 3% rohkem kui 2015. aastal. Eriti üllatas selle aasta esimene kvartal, mil ehitusettevõtted tegid Eestis ja välisriikides kokku töid 20% rohkem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 18%. Tegemist on suurima ehitusmahtude kasvuga viimase viie aasta jooksul.
Mis on olnud kasvu taga ja kas kehvad ajad ehituses on nüüdseks jäädavalt läbi või oli tegu erandliku lühiperioodiga?
AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink ütleb, et ehitussektoris on kvartal lühike periood, et selle põhjal pikaajalisi järeldusi või prognoose teha, õigem on analüüsida aasta tulemusi.
„Ehitussektori kasv sõltub nõudlusest äri-, tootmis- ja elamispindade järele ning investeeringutest infrastruktuuri ja avalikesse hoonetesse. Viimastel aastatel on kasv Eestis olnud eelkõige elukondliku kinnisvara ja ärihoonete valdkonnas, kus kasvutempo on tänaseks hakanud aeglustuma ehk projekte tuleb juurde mõnevõrra aeglasemas tempos kui seni. Samas on oodata riiklike investeeringute suurenemist rajatistesse, eelkõige teedeehituse valdkonda. Tervikuna võib ehitusmahtude mõningast kasvu siiski oodata, täpset numbrit prognoosida ei oska,“ räägib Andres Trink.
„Viimastel aastatel on ehitusturu olukord tasapisi paranenud, see on tõsi. Kuid kindlasti ei saa täna öelda, et kehvemad ajad on möödas. Lühiajaline kiirem tõus ei anna veel põhjust hõiskamiseks ning pigem vaatavad ehitajad tulevikku ettevaatlikult,“ lisab Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink, kes jääb prognooside välja ütlemisega ettevaatlikuks.
Suurimaks kasvu mõjutajaks võib Jaano Vinki sõnul pidada elamuehitust, mis tõesti on olnud väga aktiivne. Muudes segmentides ta midagi väga suurt ja jätkusuutlikku siiski ei näe. On üksikuid suuremaid objekte, mis mõjutavad hetkepilti nagu mõnede kaubanduskeskuste või Tallinna Vangla ehitus.

Jaano Vink ütleb, et konkurents on endiselt väga tihe ning turg korrastub äärmisel aeglaselt. Tiit Blaat
Seotud lood:


Millise ressursi arvelt ehitatakse Rail Baltic?

Andres Trinki sõnul on ehitussektor väga killustunud majandusvaldkond, kuhu sisenemise barjäär on väga madal ja tegijaid palju, siis on nõudluse muutudes oluline kiiresti ümber orienteeruda.
„Peatöövõtja seisukohast ei ole hea ka olukord, kus lühikese aja jooksul tekib väga suur nõudlus mingis ehitusvaldkonnas, mis omakorda põhjustab ressursipuuduse ja sisendhindade järsu tõusu. Ehitusvaldkonna arengu seisukohast on oluline nõudluse stabiilsus ja etteaimatavus, mida täna siiski öelda ei saa. Mis puudutab võimalikku Rail Balticu ehitust, siis ei oska täna keegi ette kujutada, millise ressursi arvelt need ehitusmahud ära tehakse ja milliseks kujunevad ehitushinnad. Mida kõrgemale pannakse nõuded materjalidele, seadmetele, töövõtjatele, seda ilmsem on, et Eestis kohapeal seda ressurssi ei ole,“ on Merko juhatuse esimees veendunud.

Andres Trinki sõnul pole peatöövõtja seisukohast hea olukord, kus lühikese aja jooksul tekib väga suur nõudlus mingis ehitusvaldkonnas. Ilmar Saabas


Aus konkurents ja efektiivsus on päevateemad

„Rõõmu on teinud muidugi see, et ehitajatel on olnud kriisi järel tasapisi jälle tegemist ning üldine kindlustunne on siiski paranenud. Samas on konkurents endiselt väga tihe ning turg korrastub äärmisel aeglaselt, mis tähendab, et marginaalid on madalad ning käib terav võitlus iga töö pärast,“ iseloomustab praegust olukorda Jaano Vink.
Andres Trink lisab, et ehitusvaldkonnas on jätkuvalt teemaks aus konkurents ja efektiivsuse parandamine. „Ausa konkurentsi alla saab liigitada ausa maksude tasumise, ausa maksutaseme tagava alltöövõtjate valiku ja lepingute sõlmimise. Riigihangete osas on jätkuvalt teemaks, kuidas tagada aus mäng kõigi osalejate vahel, et kellelgi ei oleks põhjendamatut eelist hilisemate projektimuudatuste või ehituslahenduste osas, mis võimaldavad hangetel pakkuda odavaimat hinda. Tööjõu kättesaadavus Eestis väheneb ja sellega seotud kulud suurenevad, mis sunnib ehitusfirmasid otsima sisemist efektiivsust. Samuti on kindlasti võimalik leida efektiivsusvaru parema planeerimise, optimaalsete lahenduste ja uute tehnoloogiliste rakenduste kasutamise kaudu ja hea, et ehitussektor selles suunas ka liigub,“ lisab Merko juhatuse esimees.

Ehitus ja Remont