Üheksa korda mõõda ja üks kord ehita treppi
Treppi valides tuleb mõelda väga paljudele asjadele. Vahel tuleb trepp ära mahutada väga piiratud ruumi või alale. Käsipuu lisab turvalisust, aga teinekord saab ilma hakkama. Väga tähtsad on astmete õige kõrgus ja sügavus, et trepist hea käia oleks.
Trepi puhul kehtib kindlasti vanasõna, mis räägib üheksa korda mõõtmisest, et ehitades saaks piirduda ühe korraga.
Loogiline sissepääs majja
Kõigepealt võib treppe liigitada selle järgi, kas see tuleb õue või siseruumi.
OÜ Kivikuvand ehitab peamiselt välitreppe. Ettevõtte juhatuse liige Andrus Sibul ütleb, et majale treppi planeerides tuleb kõigepealt mõelda selle asukohale – et sissepääs majja oleks õuest tulles loogiline. Näiteks tuleb tähelepanu pöörata kõnniteede asukohale. Sibul lisab, et trepi vundament tuleb ehitada lahku maja vundamendist. Samuti soovitab Sibul mõelda kohe ka varikatuse peale ja sellelegi, kummale poole uks avaneb.
Ruumikitsikus võib probleem olla nii sise- kui ka välitrepi kavandamisel. Sibula sõnul tuleb sellises olukorras aga lihtsalt rohkem plaanimisega vaeva näha ja ehitada olenevalt olukorrast.
Treppi kavandama asudes tuleb kõigepealt mõõta ära kõrguste vahe maapinna ja uksepaku vahel. Tavaline astme kõrgus on 150 millimeetrit, sügavus 300 millimeetrit. Selle järgi saab arvutada, mitut astet läheb vaja. Seejärel tuleb mõõta üle, kui suur peaks olema sissekäigu esine ja kui palju on selle jaoks ruumi.
Kui välisuks avaneb väljapoole, soovitab Sibul jätta ukse alaserva ja trepi vahele vähemalt 10-millimeetrise vahe. Kui aga trepi kohale ei tule varikatust, võiks see vahe olla isegi vähemalt 20 millimeetrit – et talvel võimaliku jääga ukse kenasti avatud saab.
Seejärel tuleb mõelda materjalile, ehitusviisile ja sobivusele keskkonda. Looduskividest soovitab Sibul siseruumi ühtviisi nii graniiti, marmorit kui ka paekivi, õue aga ainult graniiti. Võimaluse korral soovitab ta vältida klinkerplaate. Looduskivist ehitades peab ka vuugimaterjal olema sellele looduskivile mõeldud.
I, L, U või õigejalatrepp
Sisetreppi kavandades läheb mõte tavaliselt kõigepealt sellele, milline trepp võiks ruumi sobida. Trepist saab kodus kindlasti oluline sisustuselement, kuid selle võib kujundada kas pilkupüüdva disainiaktsendina või siis hoopis sulanduma interjööri.
Trepp võib olla L-kujuline, U-kujuline, sirge ehk I-kujuline või siis keerdtrepp. U- ja L-kujulise trepi saab teha kahtmoodi – vahemademega või pööravate ehk keerdastmetega. Vahemademega trepp koosneb mitmest sirgest trepist ja vahemademest. Keerdastmetega trepil on sirged ja pööravad astmed. Mademega treppi on mugavam kasutada, ent see võtab alati rohkem ruumi kui keerdastmetega trepp.
Lisaks juba vanemast ajast tuttavatele trepitüüpidele tehakse tänapäeval veel konsool- ehk hõljuktreppe, millel puudub tala ja mille astmed toetuvad konsooltugedele seinas. Sellist treppi ei saa aga paigaldada kuhu iganes, vaid ainult kiviseina külge.
Trepi kuju ning astmete kõrguse ja sügavuse üle otsustades tasub lähtuda sellest, kes treppi peamiselt kasutama hakkavad. Madalamad ja laiemad astmed on mugavamad. Spiraalsed ja keerdtrepid näevad küll efektsed välja ja võtavad vähe ruumi, kuid seal on keerulisem astuda. Kui peres on väikesed lapsed või eakamad inimesed, tasub valida vaheplatvormi ning käsipuudega trepivariant.
Silmas tasub pidada sedagi, et trepp ehitatakse pikemaks ajaks. Nõnda võivad noorpaari küll võluda käsipuuta hõljukastmed, kuid kui edaspidi plaanitakse pisiperet, ei pruugi selline moekas variant tulevikus enam otstarbekas ja turvaline olla. Kes peavad lemmikloomi, peaksid treppi valides mõtlema ka neile.
Aru Grupp on puidutööstusettevõte, mille toodangust olulise osa moodustavad trepid. Lisaks puit-treppidele valmisatavad nad metallkandjatel puidust astmetega treppe.
Aru Grupi müügijuht Marko Ivainen soovitab treppi planeerides arvestada selle jaoks võimalikult suur trepiava. „Levinud on, et esimesel korrusel jäetakse piisavalt ruumi, kuid trepiava korrusepõrandas tehakse liiga väike ning seetõttu ei ole piisavalt läbikäiguruumi,” on ta kogenud.
Ideaalis tuleks trepi jaoks mõõtu võtta siis, kui põrandad mõlemal korrusel on valmis ning seinad lõplikult viimistletud, lisab Ivainen. Trepimeistriga ühendust võtta soovitab ta see-eest võimalikult algses ehitusjärgus.
Kui ruumi trepi jaoks napib, siis tuleb Ivaineni sõnul teha pöördega trepp või kui ruumi on eriti vähe, siis õigejalatrepp (trepp, millel on vaheldumisi vasaku ja parema jala astmed – toim).
Materjali valik
Trepi hinna määravad eeskätt materjali hulk ja selle kvaliteediklass. Seega mida vähemate astmetega ja sirgem trepp, seda odavam.
Sisetrepi puhul saab materjalidest valida puidu, marmori, terase ja betooni vahel. Tänapäeval tehakse ka elegantseid ja ruumi visuaalselt avaramaks muutvaid klaastreppe, kuid klaas on teiste materjalidega võrreldes kallim variant. Kuid trepp ei pea koosnema vaid ühest materjalist, vaid võib kombineerida mitut.
Aru Grupp valmistab treppe liimpuitkomponentidest. Puuliikidest kasutavad nad standardtoodangus peamiselt tamme, saart, mändi ja kaske. Ettevõtte müügijuht Marko Ivainen soovitab trepiastmed ning käsipuud teha väärispuidust – tammest, saarest – ning muud detailid männist kas siis värvituna või peitsituna.
„Kasutame uut materjali nimega tamme/saare parkett. Soovitan seda materjali kõikidele klientidele, kuna kvaliteedi ning hinna suhe on ideaalselt paigas,” lisab Ivainen.
Viimistlus ja piirded
Puittreppe tuleb ka viimistleda. Siingi on valikuid mitu – õli, lakk, värv, peits, sügavimmutus.
Õli puhul on pinnakahjustusi lihtne kõrvaldada, kuid treppi tuleb hooldada. Lakitud treppi see-eest ei ole vaja kümme aastat hooldada ja seda on hõlbus puhastada. Kuid lakitud trepi pinnakahjustustest on paraku keerulisem lahti saada.
Trepipiiretest on kõige tuttavamad tugedega puidust käsipuud. Tugedeks võib valida nii sirged postid kui ka kõikvõimalikud erikujulised variandid. Moekad on klaasist piirded, mille puhul klaas võib olla kas läbipaistev või toonitud.
Valik on tänapäeval nii lai, et igaüks leiab endale sobiva trepi kas tuppa või õue, nii kitsastesse oludesse kui ka avarale alale.
