Tunne telliseid!


<strong>Tunne telliseid!</strong>
Shutterstock

Iga tellis sobib ehitises õigesse kohta ja õigeks otstarbeks. Järgnevalt vaatamegi, kuhu ja miks.

Põhimõtteliselt võime tellised jagada 2 rühma – silikaattellised ja savitellised.
Silikaattellis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneval kuumutamisel autoklaavis veeaurus. Silikaattellised on omakorda erineva kujuga: sile tellis, lõhestatud tellis, klombitud tellis, lõhestatud nurgatellis ja klombitud nurgatellis.
Savitelliseid on palju erinevaid liike. Järgnevalt vaatame, kus neid sobiks kasutada.

Täistellis. See on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mida kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on tumedam, vähepõletatud tellis aga kahvatu värvusega.

Auktellis ehk õõnestellis
on paljude läbiulatuvate õõnsustega tellis.
Auktellise soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel. Seetõttu kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina.

Viimistlustellis. Viimistlustellis võib olla õõnteta või läbiulatuvate õõnsustega. Oma kujult ja mõõtmetelt on need täpsemad kui täistellis või auktellis. Viimistlustellised on ka ilmastikukindlamad. Kasutatakse neid puhasvuuk-müüritise ladumisel. Viimistlustellised laotakse ülejäänud seinaga kokku.

Seotud lood:

Vooderdustellis. See on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks. Vooder peab olema võimalikult kerge. Vooderdustellised moodustavad seinas eraldi kihi.

Nurktellised. Neid on kahte liiki: lõigatud nurgaga tellised ja ümarnurgaga tellised. Need on mõeldud seinte nurkadeks ja kuuluvad viimistlustelliste hulka.

Klombitud tellised.
Neil on klombitud kas üks külg või ots ja üks külg.
Neid kasutatakse peamiselt seinte välispindade katteks. Harvem kasutatakse sisepindade katteks.

Ahjutellis. See on tavalisest tellisest kuumakindlam. Ahjutellis kuulub raskesi sulavate materjalide hulka. Ahjutelliseid kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride lõõristiku ladumiseks.

Korstnatellis.
See võib olla täis-või auktellis. Eestis on tehtud ka kiilukujulisi korstnatelliseid. Need on mõeldud ümmarguste korstnate ladumiseks.

Šamott-tellis.
Seda valmistatakse suure tulekindlusega savist. Savile on liiva asemel juurde lisatud savi, mis on esialgu põletatud ja seejärel jahvatatud. Tellised on tavalistest pisut laiemad, sest šamottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga.
Värvilt on šamott-tellised heledad (kollakad). Šamott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid. Näiteks küttekollete sisevoodrites, tööstuslikes põletusahjudes.

Klinkertellis.
Seda valmistatakse raskesi sulavast savist. Peale põletamist jahutatakse seda väga aeglaselt maha. Värv on neil lillakaspruun. Nad on suure tugevusega ja vastupidavad ka hapetele.
Klinkertelliseid kasutatakse põrandateks, teekateteks, fassaadide katteks.

Poorsed tellised. Need jagunevad peen- ja jämepoorseteks tellisteks. Nende telliste soojajuhtivus on teistest tellistest tunduvalt väiksem. Poorseid telliseid kasutatakse peamiselt seinamaterjalina.
Antiiktellis. See on võimalikult vana tellise välimusega. Sel on ebatäpsed pinnad ja erinevad mõõdud. Antiiktelliseid kasutatakse restaureerimistöödel.
Allikana kasutatud tootjate infomaterjali.

Ehitus ja Remont