Troopilise puidu kasutamine Tokyo olümpiastaadioni ehitamisel on põhjustanud skandaali

 (5)
Troopilise puidu kasutamine Tokyo olümpiastaadioni ehitamisel on põhjustanud skandaali
Staadioni ehitusel rohkelt vihmametsade puidu kasutamine on põhjustanud tõelise pahameele. AP/Scanpix

Jaapani valitsust süüdistatakse metsa raadamises, sest 2020. aasta Tokyo olümpiamängude staadioni ehitusel kasutatakse vihmametsadest varutud puitu, kirjutab disaini- ja arhitektuuriväljaanne Dezeen.

Möödunud nädalal anti Jaapani saatkondadele Šveitsis ja Saksamaal üle 140 000 allkirjaga petitsioonid, mis nõuavad, et valitsus troopilise puidu kasutamisele staadioni ehitamisel lõpu teeks.
Sarawakis vihmametsade keskel asuva Borneo küla endine külavanem Bilong Oyoi, kes andis petitsiooni saatkonnale üle Bernis, kinnitas, et metsaraied ehituspuidu saamise eesmärgil lõhuvad põlisrahva traditsioonilist elulaadi. Kogu põlisrahva mets on Sarawakis maha raiutud, kasvama on jäetud vaid üksikud puud.
Petitsioonile eelnes möödunud kuul uurimine, milles osales enam kui 40 heategevusorganisatsiooni ning mis tuvastas, et troopilist puitu kasutatakse betooni valamiseks vajalik raketiste valmistamiseks.
Šveitsis asuv Bruno Manser Fund kinnitab, et puidu jälgi mööda saab tagasi minna Malaisia hiiglasliku metsafirmani Shin Yang, keda on süüdistatud inimõiguste rikkumises, ebaseaduslikus raies ja vihmametsade hävitamises.

„Kõige rohelisem staadion“

Süüdistused Jaapani valitsuse suhtes ähvardavad põrmu tallata Tokyo 2020 poolt välja käidud visiooni, mille kohaselt keskendutaks globaalsele jätkusuutlikkusele ning tegemist oleks seni kõige rohelisemate olümpiamängudega.
„Kõik, mis on olümpiamängudega seotud, peab vastama ausa mängu põhimõtetele. Troopilise puidu kasutamises olümpiarajatiste püstitamisel ei ole midagi tähistamisväärset,“ selgitas Mathias Rittgerott heategevusorganisatsioonist Rainforest Rescue.
Kengo Kuma disainitud staadioniprojekt valiti olümpiastaadioniks 2015. aasta lõpul, kui ta edestas Iraagi-Briti päritolu arhitekt Zaha Hadidi loomingut, mida Jaapani valitsus liiga kalliks pidas.
Hadidi disainitud staadion oleks endast kujutanud siledat merekarbikujulist ehitist, Kuma oma aga iseloomustab puitstruktuur, millesse on istutatud palju taimi ja puid.
Lõpliku projekti valmistas Jaapani ehitusfirma Taisei Corporation koostöös Zaha Hadid Architects’iga.
Jaapani olümpiavõimud on avaldanud puiduvarumise eeskirjad, mis panevad paika strateegia, kuidas järgmise kolme aasta jooksul staadioni ehituseks vajalikku puitu varuda.
Staadioni ehitamise juures pole aga tegemist esimese skandaaliga. Esimesel arhitektuurivõistlusel süüdistati võitjat plagiaadis.
Staadioni nurgakivi pandi 11. detsembril 2016. Selle maksumuseks kujuneb 1,1 miljardit dollarit ning valmis loodetakse staadion ehitada kolme ja poole aastaga.
Allikas: dezeen.com