Tiib- või liugvärav? Värava automaatika valikul arvesta väravatüübi ja kasutuskoormusega
Automaatikaga varustatud aiavärav muudab selle kasutamise mugavaks ning turvaliseks. Automaatika saab paigaldada nii uuele tiib- või liugväravale kui ka juba olemasolevale vanale väravale. Mida peaks teadma enne, kui minna oma aiaväravale sobilikku automaatikat valima?
Värav on esimene uks sinu koju. Iga korralik aiavärav võiks ideaalis hea välja näha, olla vastupidav ja kasutajasõbralik. Iga uue aia ehitus algab kavandamisest. Värava valikul kehtib kindel reegel: “mida laiem ava, seda lihtsam hoovi sisse ja välja sõita“. Kuid mida siis arvestada värava valikul?
Enne aia ehitust tuleb hoolikalt läbi mõelda, milleks seda vaja, kas on vaja kaitset naabrite pilkude eest, piiret turvatunde tekitamiseks või loomade kinnipidamiseks. Oluline on värava kasutajasõbralikkus, vastupidavus ja sobivus keskkonda. Kasutajasõbralikuks muudab värava peamiselt ava laius ja värava paiknemine lahtises olekus hoovis.
Väravaid on kahte tüüpi: tiib- ja liugväravad. Esimene on kahele poole avanev ja teine küljele sõitev värav. Mõlema väravatüübi tarbeks on olemas vastavad avamismehhanismid ning enesestmõistetavalt on need erinevad. Liugvärava konstruktsioon on tiibvärava omaga võrreldes palju tugevam, ent umbes kaks korda kallim. Juba liugvärava paigaldus on kallim, sest selle rajamisel tuleb alla valada vundament. Tiibväraval tuleb vaid postid maa sisse valada.
Hoolimata kõrgemast hinnast on liugväravad võitnud üha rohkem populaarsust, sest oma sirgjoonelise liikumise tõttu võtavad need vähe ruumi ega nõua talvel suurt lumekoristust. Et liugvärava eeliseid sajaprotsendiliselt ära kasutada, tuleks see kindlasti varustada automaatikaga.
Tänapäeval tellitakse enamik väravaid koos automaatikaga, ja see on juba hädavajalikuks muutunud mugavustoode. Tehnikale on ette nähtud muidugi ka avamiskorrad ning seda tulebki uurida müüjalt.
Liugvärava kasuks räägib vastupidavus ja mugavus
Kõige paremaks autoväravaks võib kindlasti pidada liugväravat. Liugvärav koos automaatse väravaajamiga on üldjuhul väga mugav. Ei võta avanedes hoovis lisaruumi ning annab isegi väiksema väravaava korral selle kasutajale rohkem autoga manööverdamise ruumi.
Lisaks on liugvärav väga vastupidav suurte tuulte vastu. Tiibvärav on võrreldes liugväravaga küll palju odavam, kuid ka kordades nõrgem. Tiibväravat on mõistlik kasutada kohtades, kus värava küljel ei ole liugvärava jaoks piisavalt vaba ruumi.
Tiibväravat kasutades tuleb arvestada, et värava ees ei tohi olla väga suurt kallet üles sinna poole, kuhu värav avaneb. Vastasel korral tuleb tiibvärav ehitada maapinnast nii palju kõrgemale ning see pilt ei ole visuaalselt ilus.
Kui tiibväravat soovitakse siiski rajada väga tuulisesse kohta, siis tuleb lihtsalt jämedamast materjalist postid paigaldada.
Selge on see, et automaatika puhul on vaja teha elektriühendus. Kui elektrit pole majapidamise lähedal või värav asub hoonest väga kaugel, siis saab ka selle mure lahendada. Väravale paigaldatakse päikesepaneel, mis elektrit toodab ja akut laeb. Muidugi on see lahendus kallis.
Värava avamissüsteeme on üsna mitmeid ning valik on maitse ja mugavuse küsimus: võib avada puldist, nupust, telefonist, fonosüsteemi abil ning ka sõrmejälje lugeja abil.
Lahja mootor rasket väravat ei ava
Esmalt tuleb muidugi selgeks teha, millise väravatüübi jaoks on üldse ruumi. Kui see saab selgeks, siis tuleb mõõta värava kõrgus ja laius, sest nendest sõltub värava kaal. Mida suurema avaga värav, seda rohkem see ju kaalub.
Liugväravate mootorid on valmistatud kaaluvahemiku järgi. Põhimõtteliselt on mootoreid saada 350 kg kuni 5 t kaaluvatele väravatele — soovi korral ei jää ükski värav avamata.
Tavaliselt eksitakse selle vastu, et valitakse Eesti kliimasse sobimatu automaatika või tegelikesse oludesse sobimatu mudel. Kortermajadele ei maksa ikka panna eramaja kasutusintensiivsusele mõeldud ajameid. Koormused on lihtsalt niivõrd erinevad.
Kindlasti tuleb toote valikul tähelepanu pöörata sellele, et see ikka töötaks ka meie külmade ilmadega. Külm lisab mehaanikale koormust.
Hoolduse pärast ei maksa muretseda, sest mingit erihooldust automaatika ei vaja. Aastas korra võib õli pihustada, aga seda väga minimaalselt, sest tehase poolt on määre olemas. Kui automaatikaga midagi juhtub, siis ise ei saa siin midagi teha, tuleb kutsuda spetsialist. Üldjuhul kestab kvaliteetne automaatika ilma probleemideta 7—8 aastat.
Avatäide sõltub funktsioonist ja sobivusest maja fassaadiga
Automaatikat ei maksa unustada ka garaažiukse puhul. Garaaži puhul asub automaatika siseruumis ega ole ilmastikust niipalju mõjutatud. Lihtsam olekski ühekorraga tellida nii värava- kui ka garaažiukse automaatika, sest koos paigaldades tuleb taas soodsam ja süsteem on omavahel lihtsasti ühildatav — ühe puldi erinevatest nuppudest saab avada mõlemaid.
Värava valikul tuleb silmas pidada ka täidet, mis värava raamile läheb. Võib teha ju metallist, puidust või ka paneelidest avatäite. Kui väravale paigaldada täide, mis ei lase väga palju tuult läbi, siis tuleb arvestada, et tuulistest kohtades saab värava konstruktsioon suure koormuse osaliseks. Sel juhul on vaja kasutada tugevamat konstruktsiooni.
Esmalt peaks avatäide kokku sobima maja fassaadiga. Kui naabrit ikka näha ei taheta, siis valitakse puidust täide, aga elegantsema mulje jätab metallvärav. Ekslikult arvatakse, et puidust aiavärav on palju odavam kui metallist. Tegelikult on hinnavahe siin vaid 20%.
Selge on see, et värav on kallis rajatis ning enamikul juhtudel ka kombineeritakse — maja esisele territooriumile paigaldatakse nägus lahendus ning maja taha tehakse mõni odavam lahendus.
Kuna Eesti kliima on väga hea rooste tekitaja metallile, siis tasuks kindlasti kõik aia ja värava metallist detailid eelnevalt tsinkida. Tsingitud või siis tsingitud ja värvitud aiadetailide korral saad kindel olla, et aed ja koduvärav kestavad pikki aastaid.
LOE KA:
