Luiske on aga erinevaid ja seetõttu on erineb ka nende kasutamine. Kui oled endale aga põhiasjad selgeks teinud, võid avastada just endale kõige sobilikuma meetodi.

Luiskude tüübid

• Õliluisk
• Vesiluisk
• Teemantluisk (võib kasutada nii vee kui ka õliga)

Õliluisk

Õliluisku kasutakse noatera teritamiseks koos õliga. Õliluisk võib olla valmistatud naturaalsest materjalist, milleks on Arkansase kivi, või sünteetilisest materjalist. Õliluisk on üks vanimaid lõigatud kivi tüüpe ja on traditsiooniline viis noatera teritamiseks. Õliluisu halvaks küljeks on aga see, et noa teritamine võib võtta kaua aega.

Vesiluisk

Nii nagu ütleb juba nimigi, kasutatakse vesiluisku noatera teritamiseks koos veega. Vesiluiske valmistatakse nii looduslikest kui ka sünteetilistest materjalidest. Vesiluisud on väga hinnatud puuseppade seas, sest vesiluisuga saab noatera väga teravaks väga kiiresti. Vanasti kasutati vesikäia, mis andis sama efekti, kuid käiamine ei ole enam kuigi levinud viis. Vesiluiskude halvaks küljeks on aga see, et need kuluvad kiiresti ja kipuvad muutuma kõveraks, mistõttu on vaja kasutada spetsiaalset kivi nende sirgeks ajamisel. Hea vesiluisk kestab siiski aastaid.

Teemantluisk

Teemantluisus on pisikesed teemanditükikesed, mis on nähtavad vaid siis, kui heidad luisule väga lähedalt pilgu. Teemantluisk on sama vastupidav nagu õliluisk ja teritamine kulgeb sellel sama kiirelt nagu vesiluisul. Lisaks peab teemantluisk märkimisväärselt hästi vastu. Ainukese halva küljena võib esile tuua hinna, sest teemantluisk on oluliselt kallim kui tüüpiline vesi- või õliluisk.

Kuidas teritada nuga luisu peal teravaks?

1. Aseta luisk kindlale pinnale, millel see ei libise.
2. Libista noatera luisul edasi-tagasi. Alusta tera teritamisega kivi jämedamal osal ja seejärel liigu peenema osa juurde. Luisul peaks olema kaks poolt või osa, millest üks on karedam ja teine on vähem karedam. Nagu liivapaberil, millest mõned on karedamad ja teised peenema tekstuuriga.

3. Tee noatera või luisku aeg-ajalt märjaks. Selleks sobib nuga vee alt läbi tõmmata või võid kasutada veepritsi, millega saad teritamise ajal noaterale vett pritsida.
4. Seejärel terita nuga 20-kraadise nurga all. Kui seda on raske ette kujutada, siis proovi hoida nuga 45-kraadise nurga all ja seejärel lase nuga poole võrra madalamale.


5. Hoia nuga 20-kraadise nurga all ja terita seda endast eemale lükates ringjate liigutustega. Jälgi, et noatera oleks kogu aeg vastu luisku. Proovi teha nii sujuvaid liigutusi, kui saad.
6. Nüüd keera nuga ümber ja terita noa teist külge. Jälgi, et teed seda täpselt sama palju, kui teritasid eelmist külge, sest nii on tulemus sama.
7. Kui nuga on teritatud, siis kontrolli, kas noale jäi mingeid konarusi. Saad seda teha nii, et libistad noakülje õrnalt mööda näppe, nii et näpud ei puutu teraga kokku. Kui tunned, et mõni koht vajab viimistlemist, siis käi nuga paar korda luisult üle.
8. Terita nuga 20-kraadise nurga all hoides vähem karedamal poolel mõlemalt poolelt samamoodi nagu on kirjas viiendas ja kuuendas punktis.

Vahel soovitatakse noa teravust proovida paberi peal — kui nuga läheb paberist ilma takistusteta läbi, on nuga terav. Samas paber jälle nürib nuga, nii et oluliselt parem oleks võtta üks tomat. Kui selle peal paar lõiget tehes näed, et tomatinahk ei osuta üldse mingit vastupanu ja noatera libisemise peale tekib tomatisse kiiresti lõige, siis on nuga terav. Kui aga pead tomatile vajutama, selleks, et lõiget teha, siis terita nuga veel — see ei saanud järelikult küllalt terav!

Teritatud pussnuga peab hoidma oma vutlaris ja taskunuga alati kinnisena, nii püsib nuga pikemalt terav ja on ka ohutuse mõttes tark. Vana aja meistrid uskusid, et nuga ei anta teistele kasutamiseks — igal on oma nuga. Nii et hoia see terav ja töökorras, mine tea, millal vaja võib minna, hea terav nuga kulub päris mitme töö juures marjaks ära.

Allikas: zillow.com

VAATA KA: