Teed neelavad poole Tartu linna eelarvest. Mida arvavad Tartu ja Pärnu vastupidavamate betoonteede ehitamisest?

 (4)
Teed neelavad poole Tartu linna eelarvest. Mida arvavad Tartu ja Pärnu vastupidavamate betoonteede ehitamisest?
Tallinnas Paldiski maanteel betoontee katselõigu avamine möödunud aasta suvel. Ilmar Saabas

Tallinnas avati möödunud aasta suvel Paldiski maanteel betoonkattega teelõik, mis täidab mõnes mõttes ka testtee rolli andmaks vastuse küsimusele, kas betoonteid tasub Eestis veelgi rajada. Milline teede olukord valitseb kahes teises Eesti suuremas linnas – Tartus ja Pärnus? Kas sealgi seatakse juba plaane betoonkatendiga vastupidavamate teelõikude rajamiseks? Teedele kulub linnade eelarvest muljetavaldav osa.

Milliseks hindavad linnavalitsuste teede spetsialistid olukorda oma linnas? „Pärnu linnatänavad on suhtelisel heas seisukorras, umbes 60% tänavatest on saanud viimase kümne aasta jooksul uue asfaltkatte. Palju on selleks kaasa aidanud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, mille abil rajatud vee ja kanalisatsiooni trasside ehitusega seoses taastati ka tänavakatted,“ on Pärnu linnavalitsuse teede peaspetsialist Jaak Kanniste üldiselt olukorraga rahul.
Aastatel 2011 – 2017 on ka Pärnu linn panustanud uute tänavate ning tänavakatete ehitusse ja remonti ligi 17 miljonit eurot koos EL rahadega. Käesoleva aasta Pärnu linna eelarves on teede ehituseks ette nähtud ligi 7 miljoni eurot koos EL rahadega.

„2017. aasta eelarves on teedele vahendeid ette nähtud 20 748 794 eurot, mis on 52 % eelarve kogumahust. Tänavate seisukord on suhteliselt rahuldav, kinnistuse selle kohta andis ka AS Teede Tehnokeskuse poolt tehtud uuring. Selgelt napib vahendeid probleemsete ristmike rekonstrueerimisteks, arenduspiirkondade toetamiseks ja ka muudeks rekonstrueerimistöödeks,“ räägib Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna teedeteenistuse juhataja Urmas Mets.
Selge on see, et palju abi on olnud eurorahadest, kuid need ei voola meie teedesse mitte igavesti. Mis saab edasi? Jaak Kanniste nendib, et eurotoetustest on olnud suur abi, kuid ka meie riigi abi ja linna võimekus investeerimiseks tõuseb iga aastaga.
„Olen suhteliselt skeptiline betoonteede rajamise osas linna. Maanteede ehitusel võib betoonteede rajamine ennast pikemas perspektiivis ära tasuda,“ arvab Jaak Kanniste.

Seotud lood:

„Seni Tartus betoonteid rajatud ei ole. Soovime rohkem saada informatsiooni betoonteede tasuvusaja, maksumuse, kuluefektiivsuse ja ehitustehnoloogia kohta. Tartu linna eripära on pehmed aluspinnased, mis põhjustab pikiroobaste kiiret teket. Linna peatänavate liikluskoormus on suhteliselt kõrge, Võidu ja Sõpruse silda ületab üle 30 000 auto ööpäevas,“ loodab Urmas Mets teiste kogemustest rohkem teada saada.

Tallinna betoontee katselõik koosneb kahest osast – asfaltbetoonkatendiga lõigust ning betoonkatendiga lõigust. Betoontee katselõik rajati 230-meetrisel lõigul 25 cm paksuse betoonkattega ja 310-meetrisel lõigul 20 cm paksuse betoonkattega, mis kaeti 5 cm asfaltbetoonist kulumiskihiga.
Betooni mahumuutused kompenseeritakse kahanemisvuukidega, mis on lõigatud betooni iga 4,5 meetri tagant. Koormuste ülekandmiseks kasutatakse põikvuugis plastiga kaetud siledaid terasvardaid ja pikivuugis profiilterasest ankruid. Vuugid täideti kummiprofiilidega ja silikoonmastiksiga. Puhta betoonpinnaga sõidutee pind teemantlihviti.