Inimesed pöörduvad seoses ehituse töövõtuga Tarbijakaitseameti poole üsna sageli. Üldistatult on tarbijad rahulolematud neile kokkulepitud teenuse osutamata jätmise või selle kehva kvaliteediga. Harvad ei ole ka juhtumid, kus ehituse puhul ei jõuta hilisemalt omavahelisele kokkuleppele vigade parandamises, eiratakse kokkulepitud tähtaegu.
Millised on siis kõige sagedasemad probleemid ja ebakõlad? Tarbijakaitseameti andmeil on vaidlusi olnud alates akende ja uste vahetamisest, ahjude ja torustike ehitamisest kuni selleni, et tootja ei suudagi kokkulepitud projekti ja elementmaja ehitada.
Statistika kajastab kõiki ehituse, remondi, hooldustöödega seotud avaldusi ja neid oli möödunud aastal üle 100. Suhteliselt palju ongi just akna-ukse vahetamisel tekkivaid erimeelsusi, kus tööd jäetakse õigeaegselt teostamata, tehakse ebakvaliteetselt jmt.
Eluruumide hooldus- ja remonditeenuste kohta laekunud avalduste arv tarbijavaidluste komisjoni on aasta aastalt tõusnud. Kui 2014. aastal laekus 39, siis 2015. aastal 67 ja möödunud aastal juba 104 avaldust. Selgi aastal on juba 9 rahulolematut klienti tarbijavaidluste komisjoni poole pöördunud.
Uute majade ehituse kohta laekus möödunud aastal 4 kaebeavaldust ja sel aastal on üks tarbija otsinud oma õigust.

Mõned hiljutised näited kaebustest

Ehituse töövõtuleping. Korteri remondi käigus purunes veetoru, mis tekitas korruselamus kahju. Tarbija nõudis kahju hüvitamist. Menetluse käigus selgus, et on vajalik täiendav uurimine ja tunnistajate ära kuulamine. Tarbijavaidluste komisjoni avaldust menetleda ei võtnud, sest komisjonil puudub pädevus tunnistajate ülekuulamiseks, vaid soovitas pöörduda kohtusse. Tarbija võttis avalduse tagasi.
Elementmaja tellimus. Jooniste tegemisel oli tehtud palju parandusi ning selle projekti järgi tehtud elementmajal ilmnesid puudused ja mittevastavus tellitule. Tarbija soovis lepingust taganeda, sest kaotas usalduse kaupleja vastu. Komisjon otsustas tarbija kasuks.
Ehitatud vee- ja kanalisatsioonisüsteem. 3poolne leping tarbija, kaupleja ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kaupleja oli pakkumisel teinud valearvestuse (pinnas osutus liiga saviseks), ja soovis tarbijalt lisatasu paranduste eest. Kui ebakvaliteetse töö puhul peab kaupleja töö parandama või uuesti tegema oma kuludega, siis selle juhtumi puhul leidis kaupleja, et ta peab seda tegema lisatasu eest. Komisjon ei pidanud kaupleja nõuet siiski põhjendatuks, sest majandus-ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult saab tarbija eeldada ikkagi asjatundlikkust, et suudetakse hinnata vajalikke töid ja nende mahtu, mitte ei hakata hiljem oma valearvestuste eest lisatasusid nõudma. Komisjon otsustas tarbija kasuks.

Soovitused ehitustööde tellijale

Tarbijakaitseamet soovitab ehituslike töövõtulepingute puhul lepingueelseid läbirääkimisi pidada kirjalikult. Kaupleja peaks andma tarbijale võimalikult täpset teavet, see eeldab ka seda, et kõigepealt teeb kaupleja endale selgeks, mida tarbijale täpselt vaja on ja kas kauplejal on võimalik talle seda pakkuda.
Tarbijaga suhetes on kauplejal oluliselt suurem teavitamiskohustus võimalikest riskidest, sest tarbijalt ei saa eeldada tehnilisi teadmisi ja oskusi, mida saab eeldada teiselt ettevõtjalt.
Paljusid probleeme aitaks vältida see, kui kaupleja enne lepingu sõlmimist teeb endale selgeks, mida tarbija soovib ja siis selgitab tarbijale, milliseid võimalusi tal pakkuda on.
Töövõtulepinguga ehitustööde tellimise korral on tarbijal õigus esitada pretensioon kahe aasta jooksul ning eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise hetkel. See tähendab, et lepingu kohast täitmist peab tõendama kaupleja kahe aasta jooksul.
Remondi- ja ehitustööde võtmisel on soovituslik tellida töö äriühingutelt ja mitte eraisikutelt. Enne lepingu sõlmimist tasub võtta pakkumisi mitmelt firmalt ja seejuures tähele panna asjaolu, kas firmal on olemas omad töövahendid või tuleb need muretseda tarbijal. Ühtlasi tuleb kokku leppida ehitusmaterjalide osas: kes toob ehitusmaterjalid ja kas ehitusmaterjalide hind on pakkumise sees või tuleb tarbijal endal ehitusmaterjalid osta ja kohale tuua.
Sularahas tasumise korral tuleb alati küsida vastu kviitung ja kontrollida, et sellele oleks märgitud ettevõtja rekvisiidid. On juhtumeid, kus tarbija arvab, et tööd osutab talle äriühing, kuid puudub kirjalik leping. Tasu on aga sularahas tasutud kellegi kätte kviitungit saamata (või tehtud ülekanne eraisiku pangakontole).
Sellisel juhul ei ole võimalik tarbijat aidata, kuna tal puuduvad lepingulist suhet tõendavad dokumendid ja väidetav äriühing loomulikult eitab lepingu olemasolu. Sellisel juhul jääb tarbijal võimalus pöörduda pettuse kahtluse korral politsei poole või kohtusse, sõltuvalt konkreetsest juhtumist.
Remondi- ja ehitustööde lepingutes tuleks kindlasti võimalikult täpselt märkida, millised tööd on kaupleja kohustuseks. Pikka aega kestvate remondi- ja ehitustööde korral võib tööde teostaja soovida vahepeal vaherahasid, mis tuleks samuti täpselt kokku leppida ja kirjalikult vormistada.
See tähendab, kas vaheraha tasutakse teatud perioodi pärast või tasutakse vaheraha teatud töö tegemise valmimisel. Näiteks kogu korteri remondi puhul lepitakse kokku, et iga ruumi valmimisel tasutakse mingi summa jne.

Tarbija õigused

Tarbijal on õigus nõuda töö parandamist või uue töö tegemist. Lisaks on tal õigus:
1. nõuda kohustuse täitmist;
2. oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
3. nõuda kahju hüvitamist;
4. taganeda lepingust või öelda leping üles;
5. alandada hinda;
6. rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.