2017. aasta seisuga on maailmas 1230 üle 200-meetrist hoonet, millest 77% on ehitatud viimasel kuuel aastal. 2016. aasta torkab silma koguni 128 uue üle 200 meetri kõrguse hoone ehitamise poolest üle kogu maailma – sellega on püstitatud uus maailmarekord. Usinasti kerkib kõrghooneid USA-s, Hiinas, Araabia Ühendemiraatides. Ka meil, Juhkentali ärikvartalisse peaks plaanide järgi kerkima Eesti kõrgeim büroohoone.
830-meetrine pilvelõhkuja Burj Khalifah Dubais on alates 2008. aastast olnud maailma kõrgeim hoone. Seda tiitlit ei pruugi ehitis enam kaua kanda.
Uus pilvelõhkuja Kingdom Tower kerkib Jeddahis Punase mere ääres ja tahab kätte saada 1000-meetrise kõrguse. Juba aastaid kestnud projekt tahetakse siiski valmis saad 2019. aastal. Kuidas 170-korruseline ehitis tuultele ja veele vastu pidama pannakse, on tõsine väljakutse. Projekti maksumuseks ennustatakse 2 miljardit dollarit.
Kõrgusrekorditest olulisemaks muutub terviklikkus ja energiasäästlikkus
Kõrghoonete võidukäigu peamiseks põhjuseks on asjaolu, et esimest korda maailma ajaloos elab linnades rohkem inimesi kui maapiirkondades. See on meeletu kiirusega kasvav trend. Tulevikku vaadates on selge, et kõige olulisem trend kõrghoonete püstitamisel ei saa olema mitte nende erakordne kõrgus, vaid energiasäästlikkus.
Tuleviku pilvelõhkujad on need, mida arhitektid nimetavad “viiendaks põlvkonnaks”. Need hooned kasutavad laia valikut keskkonnasõbralikust innovatsioonist. Siia kuulub taastuvenergia tootmine, päikesevarjude süsteemide ja kahekordsete loomuliku ventilatsiooniga fassaadide kasutamine. Samuti leiame nendes hoonetes veekogumise süsteeme, läbimõeldud taaskasutamist, aga ka vertikaalseid linnafarme, rohkelt rohelust ning elektrit tootvaid fassaade ja katuseid.
Tuleviku linnapilti ei iseloomusta mõned üksikud hirmuäratava kõrgusega majad, vaid hoopis efektiivsed ning eriilmelised pilvelõhkujad, mis on olemuselt hädavajalikud, et üha kasvava linnastumisega ülemaailmselt ja jätkusuutlikult toime tulla
Kui turvalised on kõrghooned?