Külma eest peame taimi katma peamiselt iluaias. Kindlasti ei tohi ära unustada sel aastal istutatud taimi, eriti sügisel, kes pole veel korralikult jõudnud juurduda.

Mõnele taimele piisab lisasoojustusest, teised vajavad katust sademete vastu, kolmandad varju päikesekiirte eest, hellikumate talvekate peab pakkuma mitmekülgset kaitset. Taime soetades tuleb selgeks teha, mida on tervis sellega sügisel teha ning kas ja kuidas seda on tarvis lõigata.
Enne katmist on üldjuhul vaja ära lõigata õied ja puhastada taimed lehtedest, et ei tekiks soodsat võimalust seenhaiguste arenguks. Esimesed väikesed külmad karastavad taimi ja ei ole õige taimi liiga vara katta. -5 C ei ole veel mingi külm.
Talvekatteks sobivad kuivad ja õhku läbilaskvad kangad, kuiv freesturvas, kuuseoksad, männikooremultš, liiv.

Spetsiaalne pakasekangas ehk roosikattekangas on valge viltjas riie, mida saab aianduskauplustest. Märg kate ei kaitse taime külma eest, vaid vastupidi. Pehme talve korral on märjad kattekangad head pesad seenhaigustele.
Kuuseokstega katmise eeliseks on see, et see on odav ja peale katmist näeb aed kena välja. Kuuseoksad koguvad enda ümber hästi lund ja see on parim „tekk“. Raske on aga siis, kui tulevad karmid külmad ja lund veel ei ole. Katma peab nii, et taim ei jääks õhupuudusesse ja ei läheks hauduma.

Taimed, mis vajavad katmist

Pakasekaitset vajavad roosid, elulõngad, parukapuu, budleia, kämmalvaher, värd-nõiapuu, puispojeng, keerdremmelgas jt.
Ka mõned mullas talvituvad külmaõrnemad lillesibulad vajavad kaitset käreda pakase vastu. Nende kasvukohale võiks riisuda paarikümne sentimeetrise kihi lehti ja katta need hõredalt kuuseokstega, et tuul lehti minema ei puhuks. Selline kate sobib näiteks õrnematele tulbi-, nartsissi-, liiliasortidele, samuti idahüatsindile.

Mitmed alpitaimed (leviisiad, ramondad, mägisibulad, kivirikud, nõmmkannid, kevadikud) ja kontinentaalse kliimaga harjunud stepitaimed (rohtlaliiliad), aga ka mitmed püvililleliigid ja võrkiirised eelistaksid talvituda võimalikult kuivades oludes.
Külma nad ei pelga, seda jagub neil kodumaal küllaga. Niiskusevaenulike taimede kasvukoht tuleks katta katusega. Selleks sobib klaasitükk, eterniiditahvel või plekk, mille nurkade alla pane tingimata kivid. Nii saab tuul katusealuse kuivaks tuulutada ja see ei jää ummuksisse. Katusele aseta raskuseks kivi, muidu puhub tuul selle minema.

Kõik suureõielised elulõngad vajavad meie kliimas talvekatet. Enne katmist lõigatakse nad tagasi teise pungapaari peale. Seenhaiguste vältimiseks puhastada põõsa alune lehtedest ja haigetest vartest. Kasulik on tüügas üle raputada lehtpuutuhaga, mis tõrjub seeneoste levikut. Põõsa suurendamiseks võib pikemaks jäetud varred maha painutada ja vajadusel kinnitada mulda. Võimalusel katta tüükad mulla või turbaga.
Ohtlikumaks külmakahjustuseks võib saada jäätunud, seisev liigvesi. Oluline on hoida kate kuivana, milleks sobib kasutada katuseplaate, tõrvapappe jne. Mitte kasutada katteks kilet, mis ei lase õhku läbi

Väikeseõielised elulõngad ei vaja tagasi lõikamist ega kinni katmist. Välja arvatud noored taimed, need tuleb katta esimestel aastatel pärast istutamist.
Ei tohiks tähelepanuta jätta ka sügisel istutatud püsililli. Eriti väärtuslikud ja külmaõrnad sordid, näiteks uued pojengisordid tuleb katta mõnesentimeetrise turbakihiga. Lillepeenraid saab katta mahalangenud puulehtedega, neid lisatakse taimede vahele patsutades. Eriti head on tammelehed, sest ei komposteeru ühe talvega.

Roosid on külmaõrnad ja vajavad katet. Ilma katteta suudavad talvituda külmakindlamad pargiroosid ja mõned roniroosid. Viimased talved on olnud soojad ja roosid on talve üle elanud ka ilma katmata. Sellest ei tohi lasta end eksitada - karmim talv laastab katmata roose põhjalikult!
Roosiaias võiks enne maa külmumist kuuseoksad püstiselt maasse torgata, et närilised ei tuleks okste koort närima. Oksad aitavad koheva lume kinni hoida. Kui püsivad öökülmad on saabunud, valada õrnematele sortidele ja hiljuti istutatud taimedele peale kuiv mulla või turbakuhik.

Roosipõõsastel tuleb jälgida, et pookimiskoht oleks kaetud. Kui pole roosid veel lehtedest puhastatud, siis nüüd on viimane aeg, neile võivad talvel tekkida seenhaiguste kolded.
Enne tõsisemaid öökülmi (juba septembris) tuleb roosipõõsa keskele valada ämbrijagu mulda või liiva. Pärast tõsisemate külmade (-5...-7 0C) saabumist lõika võrsete ülemine 1/3 osa maha ja eemalda kõik lehed. Seejärel lisa veel mulda nii, et pookekoht jääks 15-20 cm sügavusele. Küngas kata kuuseokstega. Katus vihma kaitseks on igati tervitatav, aga mitte lausa 100%liselt tarvilik.

Roniroose üldjuhul eriti ei lõigata. Nende võrsed tuleb tugedelt lahti siduda ja alla painutada. Ei ole hea, kui oksad lamavad mulla pinnal, nende alla tuleks asetada puitrestid või kiht kuuseoksi. Okste puitumata tipud lõika ära. Samuti eemalda lehed. Oksad kata kuiva saepuru, turba või lehtedega. Peale säti katus, muidu pole kuivast kattest kasu - see vettib esimese vihmaga.
Mõned armastatud aiataimed on sedavõrd külmaõrnad, et katmine ei aita - nad tuleb talveks üles võtta ja hoiule panna. Ära unusta üles võtmata jorjeneid, mugulbegooniaid, gladioole!
Kõrrelisi ei lõigata talveks maha. Kõrred on nagu torud, kuhu sulavesi sisse läheb ja kogu taim võib seetõttu hukkuda.

Vaenlane liigniiskus

Liigniiskuse eest vajavad kaitsmist leviisiad, lavendlid, niiskuspõlglikud kõrrelised, õues kasvatatavad kaktused, tääkliilia, mitmed sibullilled, võrk-mägisibulad, mägisibula karvakestega liigid, milledele jääb vesi karvakeste vahele liiga kauaks pidama.
Ümbrus katta liiva või kruusaga, mis on sõmerad materjalid ja vesi voolab läbi. Katust sooviksid pea kohale lõunamaalt pärit niiskus- ja külmatundlikud tääkliiliad ja karuspalmid. Liigniiskuse eest on hea kaitsta klaastahvlite ja kuuseokstega. Klaas laseb valguse läbi ja taimed ei ole kogu talve „pimedas keskajas“. Õhk pääseb ligi, kuid taimede lehekodarikku vesi ei pääse. Klaastahvlile tuleks peale asetada kivike, et tuul seda ei nihutaks ja hiljem paar kuuseoksa kevadise päikese eest.

Näriliste ja kitsede eest vajavad kaitset eelkõige viljapuud, kuid neile maitsevad hästi ka kukerpuud, jugapuud, elupuud. Taimekaitsevahend Plantskydd ei meeldi kitsedele ja jänestele, sellega võiks talve hakul ja jooksul pintseldada kaitset vajavad puutüved üle. Lisaks saab kasutada tüvede kaitsmiseks spetsiaalseid võrke ja plastikust tüvekaitseid. Puutüvede ümber pandud spiraalsetest plastist kaitsetest või kuuseokstest on rohkem kasu, need hoiavad närilisi eemal, kaitsevad külmalõhede eest. Kattematerjale valides tuleb meeles pidada, et õhk peab pääsema liikuma ja katte all ei tohi taim omakorda üle kuumeneda, sest see tekitab tüvepõletikku.

Allikad: Calmia istikuäri, OÜ Elise Aed