Viimastel kuudel on Tallinna linnas tehinguaktiivsus püsinud võrdlemisi suurtes muutustes, mis tuleneb valdavalt uute korteritega tehtud tehingutest. Arvestades laialdast ehitustegevust on ka lähitulevikus oodata tehinguaktiivsuse edasist kõikumist.
Uute korteritega tehtud tehingute osa on igakuiselt lähenemas juba pea kolmandikule, mis on lisaks tehingute arvu kasvule soodustamas ka statistilise hinnataseme edasist kiiret kasvu. Vaadates aga vanema elamufondi moodustavate korteritega tehtud tehinguid, on märgata tüüpkorterite tehinguaktiivsuse vaibumist.
Mais tehti perioodil 1940-1990 ehitatud korteritega täpselt sama palju tehinguid kui möödunud aastal. Alates aasta algusest on tüüpkorteritega tehtud mõnevõrra vähem kuid sisuliselt täpselt sama palju tehinguid kui 2016. aasta samal perioodil.
Tüüpkorterite hinnad olid mais aastaga kasvanud 4,4%, mida võib pidada mõõdukaks, kuid jätkusuutlikuks kasvuks. Tüüpkorterite hinnad on statistiliselt alates märtsist igakuiselt langenud, mis on küll aastati hooajaliselt esinev sarnasus, kuid tehingute arv ei ole tänavu enam samaaegselt kasvanud.
Tüüpkorterite müügiperioodide mõningast pikenemist on asunud mainima ka kinnisvaramaaklerid, mistõttu on alust arvata, et nii üüriinvestorid kui omale kodu ostjad on võimalusel eelistamas uuemaid kortereid.

Enamik tehinguid teevad noored ostjad

Mais tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1613 €/m2. Võrreldes aprilliga leidis aset kõigest 0,5%line hinnakasv, kuid võrreldes aastataguse ajaga kasvas turu terviklik hinnatase 6,4% ehk sama palju kui tehingute arv.
Turul teevad Tallinnas tehinguid endiselt peamiselt nooremapoolsed tarbijad, kelle vanus jääb valdavalt 25-35 vahemikku. Sellises vanuses kinnisvara ostjad moodustavad kõikidest tehtud tehingutest vähemalt kaks kolmandikku. Neist omakorda ligikaudu pooled moodustavad oma elus esimest korterit ostvad noored, kes tulenevalt rahalisest võimekusest ostavad korteri kas Mustamäele või Lasnamäele.
Allikas: Arco Vara