TABEL | Kas ajalugu kunagi kordub? Tallinna korteri ruutmeetri hinna ja keskmise palga võrdlus viimastel aastatel


Tallinn
TallinnFoto: Eero Vabamägi

Ei ole mingi uudis, et Eesti kinnisvaraturust valdava osa moodustavad tehingud Tallinnas ja selle ümbruses. Tegelikult ongi Eestis veel vaid üks piirkond, kus samuti on märkimisväärne tehingute arv. See on Tartu ja selle lähivallad. Pindi Kinnisvara võrdles just Tallinna korteri keskmist ruutmeetri hinda ja pealinna keskmist netotöötasu. Mis pilt sealt vastu vaatab?

Ajalugu on huvitav jälgida, sest nagu öeldakse - see kipub korduma. Mida tõi kaasa viimane majanduskriis? Palgakasv aeglustus oluliselt, aga kinnisvarahinnad kukkusid kolinal. 2009. aastal jõudsime peaaegu olukorda, kus sissetuleku ja ruutmeetri hinna keskmised oleks olnud võrdsed. Ei jäänud palju puudu. Pärast seda hakkas aga vahe kohe taas suurenema - ruutmeetri hind hakkas taas astuma oluliselt pikemaid samme kui palgakasv.
Võime teha ka ühe vahva arvutuse. Kui sa oleks ostnud 2009. aastal ehk kriisi tipul keskmise ruutmeetri hinnaga korteri (785 eurot) suurusega 100 ruutmeetrit, siis oleks sa välja käinud 78 500 eurot. 2016. aasta lõpus maha müües oleks sa keskmise hinna järgi saanud selle eest 169 200 eurot ehk enam kui kaks korda rohkem.
2008. aastal kukkus keskmine ruutmeetri hind 319 euro võrra, aasta hiljem veel lausa 405 euro võrra. Seejärel hakkas see taas ronima ning ületas eelmise buumiaja tipptulemuse 2015. aastal.
Keskmine netopalgakasv oli kiireim 2007. aastal, kui see tõusis 111 euro võrra. Ainuke langus leidis aset 2009. aastal (-44 eurot).
Viimasel 13 aastal on olnud vaid kaks aastat, kus palgakasv on Tallinnas olnud kiirem kui keskmise ruutmeetri hinna kasv. Aastal 2007 kasvad palk meeletult, aga kinnisvaraturg sai juba pihta ning hinnad kukkusid 14 euro võrra. 2015. aastal oli vahe imeväike - palk kasvas 1001 euroni ehk 63 euro võrra, korteri ruutmeetri hind 1556 euroni ehk 61 euro võrra. 2016. aastal kihutas kinnisvara taas palgast ette.
Tabeli allikaks on Pindi Kinnisvara.