•• Koputage seintele, kui seal on kipsplaat. Kiire ehituse korral juhtub, et töömees on lihtsalt “unustanud“ villa seina vahele panna. Või polnud villa tookord poest saada. Kui muidu aru ei saa, võrdle koputuse kõla erinevates tubades.
•• Kui majas on teisel korrusel vannituba, vaata hoolega, et põranda ja seinte plaatide vuugivahedes mõrasid ei oleks. Kui on, võib see tähendada, et maja vajub.
•• Uste-akende olukord on võhikulegi selge. Kui puust uks suvel ei käi, võib see tähendada seda, et talvel ei seisa seesama uks kinni – puit mängib. Liimpuidust uste-akende puhul on selline probleem välistatud. Akende paigaldusvigadest loe lähemalt siit.
•• Küsi, millal maja veetorud on vahetatud/paigaldatud – seina sisse ju ei näe.
•• Üks võimalus on, et lasete kraanikausi vett täis ja kui see normaalse kiirusega ära voolab, on asi korras. Kui ei, võib kusagil olla ummistus ja mis veel hullem, ummistuse tõttu pressib vesi kusagilt praost seina sisse.
•• Uuri, kuidas elektriga lood on. 3-faasiline ühendus on elementaarne, 3x20 amprist on küll ja veel, kui just 150ruudune maja elektriküttel pole. Jääb veel ülegi, võite koju endale väikese saekaatrigi püsti panna. Kui suur ja võimas peaks olema peakaitse, sellest loe siit.
•• Kui ampreid on hirmvähe, läheb juurde ostmine üpris kalliks. Ja alati ei pruugi piirkonnas teie lisavajaduse jaoks ressurssigi jätkuda.
•• Küsige, millal juhtmed on vahetatud (ettevaatust pärastsõjaaegsete nn kaltsujuhtmetega, need pole just ohutud). Võite ka eksperimendi korraldada ja kõik elektritarbijad korraga sisse lülitada. Siis näeb, kas korgid hakkavad välja plõksima või mitte.
•• Suunake pilt kõrgustesse, kus on asub korsten. Kui see on käest ära minemas või juba hukas, ennustab see väljaminekuid või midagi hullemat, näiteks põlengut sinu uues kodus. Korstnate enamlevinud probleemidest loe siit.
•• Samamoodi võiks üle vaadata ahjud ja korstnajalad maja sees, et seal pragusid poleks.