SPIKKER | Miks tuleks maja ostuks valida võimalikult halb ilm? Kohad, millele pööra kontrollimisel eriliselt tähelepanu

 (2)
SPIKKER | Miks tuleks maja ostuks valida võimalikult halb ilm? Kohad, millele pööra kontrollimisel eriliselt tähelepanu
Shutterstock

Võõra käest maja ostes on kõige kavalam valida halb ilm, siis näed lekked ja probleemsed kohad kohe ära. Mõistlik oleks kaasa võtta ka mõni ehitust jagav sõber või sugulane või võimalusel ka spetsialist. Üle ühe-kahe maja vaatamise päevas ei tasu ette võtta. Pigem süüvida põhjalikult oma võimaliku uue kodu kvaliteeti.

Maja ostes pane tähele!

•• Ära mine õnnest hulluks, kui esimese hooga hinnast märgatavalt alla antakse, vaid uuri raudselt edasi! See võib tähendada mõnda varjatud viga, mille parandamiseks sul hiljem hunnik raha kulub. Aga kui oled ennast lõhki laenanud, siis enne laenu tagasimaksmise tähtaega 30 aasta pärast sul raha suuremaks remondiks ei ole.

•• Mõtle hoolega ja vähemalt kolm korda, enne kui ostad vammiga maja. Infot majavammi äratundmise kohta saad netist aadressilt www.antivamm.ee. Vammist saab lahti, aga see on suur ja kallis ettevõtmine. Majavammi kohta saad pikemalt lugeda siit. Hallituse probleemidest saad lugeda siit.

•• Vaata aeda maja ümber: vihmaga on kohe näha, kas vesi jookseb ära (drenaaž on olemas) või koguneb maja seina äärde lompidesse ning kahjustab nii vundamenti kui ka keldrit. Drenaaži rollist saad lugeda siit.

Seotud lood:

•• Esimene pilk majas sees olgu põrandale! Käi ringi, õõtsutage ja hüpake põrandal. Sest ei või iial teada, mis ja kuidas seal laudpõranda (betoon ei tee hüppamise peale teist nägugi) all on. Põranda kahjustustest saad lähemalt lugeda siit.

•• Võta kaasa pisike mängupall ja pane see keset põrandat. Kui pall nurka veereb, on siililegi selge, et põrand on viltu. See tähendab, et jääte igavesti kapijalgade alla ajalehenutsakuid või papitükke toppima, et kapiuksed lahti ei vajuks.

•• Koputage seintele, kui seal on kipsplaat. Kiire ehituse korral juhtub, et töömees on lihtsalt “unustanud“ villa seina vahele panna. Või polnud villa tookord poest saada. Kui muidu aru ei saa, võrdle koputuse kõla erinevates tubades.

•• Kui majas on teisel korrusel vannituba, vaata hoolega, et põranda ja seinte plaatide vuugivahedes mõrasid ei oleks. Kui on, võib see tähendada, et maja vajub.

•• Uste-akende olukord on võhikulegi selge. Kui puust uks suvel ei käi, võib see tähendada seda, et talvel ei seisa seesama uks kinni – puit mängib. Liimpuidust uste-akende puhul on selline probleem välistatud. Akende paigaldusvigadest loe lähemalt siit.

•• Küsi, millal maja veetorud on vahetatud/paigaldatud – seina sisse ju ei näe.

•• Üks võimalus on, et lasete kraanikausi vett täis ja kui see normaalse kiirusega ära voolab, on asi korras. Kui ei, võib kusagil olla ummistus ja mis veel hullem, ummistuse tõttu pressib vesi kusagilt praost seina sisse.

•• Uuri, kuidas elektriga lood on. 3-faasiline ühendus on elementaarne, 3x20 amprist on küll ja veel, kui just 150ruudune maja elektriküttel pole. Jääb veel ülegi, võite koju endale väikese saekaatrigi püsti panna. Kui suur ja võimas peaks olema peakaitse, sellest loe siit.

•• Kui ampreid on hirmvähe, läheb juurde ostmine üpris kalliks. Ja alati ei pruugi piirkonnas teie lisavajaduse jaoks ressurssigi jätkuda.

•• Küsige, millal juhtmed on vahetatud (ettevaatust pärastsõjaaegsete nn kaltsujuhtmetega, need pole just ohutud). Võite ka eksperimendi korraldada ja kõik elektritarbijad korraga sisse lülitada. Siis näeb, kas korgid hakkavad välja plõksima või mitte.

•• Suunake pilt kõrgustesse, kus on asub korsten. Kui see on käest ära minemas või juba hukas, ennustab see väljaminekuid või midagi hullemat, näiteks põlengut sinu uues kodus. Korstnate enamlevinud probleemidest loe siit.

•• Samamoodi võiks üle vaadata ahjud ja korstnajalad maja sees, et seal pragusid poleks.

•• Nõgine triip kivide vuugivahest on reetur, mida ka mitme ülekrohvimisega eriti hästi peita ei õnnestu.
Allikas: Ärileht/EPL

Ehitus ja Remont