Eestis on savi hõlpsasti kättesaadava ja kergesti töödeldava materjalina ammustest aegadest kasutatud. Õnneks tõdevad muinsuskaitsjad, et vahepeal teenimatult unustusehõlma vajunud savi tõuseb tänapäeval ühes ökoehituse suureneva populaarsusega taas au sisse. Nii leiab hulgaliselt teavet keskkonnasäästlikest ja väheste kulutustega rajatavatest savihoonetest. Kes nii suuri plaane ei sea, saab kodu märkimisväärselt tervislikumaks, isikupärasemaks ja hubasemaks muuta üksnes traditsioonilise savikrohviga toimetades.

Head omadused

1. Sobib paljudele pindadele ja sellega saab katta nii lagesid kui ka seinu.
2. Üksnes naturaalsetest ainetest koosnev savikrohv on kasutajale ohutu ja sobib hästi allergikutele.
3. Elastne ja suurema pragunemisohuta savikrohv suurendab tuleohutust.
4. Reguleerib ja tasakaalustab õhuniiskust ning temperatuuri (talvel soe, suvel jahe). Aitab vähendada küttekulusid.
5. Neutraliseerib ebameeldivaid lõhnu.
6. Konserveerib puitu, imab endasse ülearust niiskust ja juhib seda edasi.
7. Koos rooplaadiga parandab ruumide heliisolatsiooni.
8. Krohvitud pind on antistaatiline ja sellele ei kogune tolmu.
9. Kodumaine ja hõlpsasti kättesaadav tooraine tähendab väiksemat keskkonnakoormust.
10. Savikrohvimisega saab hakkama iga asjast huvitatu. Ka ebatasane pind jääb ilus.
11. Lihtne parandada – niisuta vigastatud kohta ja täida uuesti krohviga.
12. Saad luua krobelisi või siledaid pindu ja mängida plastiliste vormidega.
13. Savikrohvi matilt pinnalt peegelduv valgus on meeldiv ja rahustav.
14. Krohvitud pinnale saab looduslike hingavate värvidega anda mistahes soovitud toone.

Savikrohvi miinustel peatudes on nimekiri seevastu üsna napp. Peamine puudus on, et toorsavi ei talu otsest kokkupuudet veega. Seega ei sobi savikrohv vannitoa ja köögi märgadesse piirkondadesse (kraani ja duši ümbrus). Kui nendes ruumides tekib siiski soov savikrohvi järele, pead selle kindlasti katma kaseiin- või lubivärviga. Sama põhimõte kehtib, kui soovid savikrohvi välistingimustes kasutada. Sõltuvalt seina avatusest sademetele võid selle katta lubivärvi või õhukese lubikrohvi kihiga. Paraku pole savikrohv ka kuigi löögikindel.

Valmistamine

Nagu iga teise traditsioonilise ehitusvõtte puhul on ka savikrohvi valmistamiseks igal meistril oma nipid ja väikesed saladused. Midagi võimatut aga selles ettevõtmises küll ei ole, julgustab muinsuskaitseamet tegudele.

Savikrohvi sideaineks on savi, täiteaineks erineva fraktsiooniga liiv (alumistes kihtides jämedam, viimistluskihis peenem). Armeerimiseks ehk tugevdamiseks on savikrohvile lisatud lina- või kanepiluud, saepuru, roogu, purustatud põhku, sammalt, loomakarvu ja isegi sõnnikut. Tänapäeval leiab nii linaluude, kanepiluude kui ka peenestatud hundinuiatõlvikutega armeeritud krohvisegusid. Mugavam meister võib krohvisegu ka poest osta. Sellisel juhul lisa valmis kuivsegule ainult vett (1 : 3) ja sega hoolikalt läbi. Seejärel lase segul umbes 5 min seista ja sega veel läbi. Segu peab konsistentsilt olema ühtlaselt sõmerjas, kohupiimasarnane ja mitte töövahendite külge kleepuma.
Krohvisegu täpset kulu on raske määratleda – see sõltub nii konkreetsest aluspinnast kui ka kihi paksusest. 1 m² katmiseks 1,5 cm paksuse kihiga kulub keskmiselt 25 kg kuivsegu.

Eeltööd

Enne krohvimist veendu, et aluspind on kuiv ja tolmuvaba. Hoone soojapidavuse ja heliisolatsiooni parandamiseks kata sein 2–5 cm paksuse pillirooplaadiga, mis tuleb piisavalt jäigale alusele kinnitada. Kinnituseks kasuta naelu, seibe või kruvisid. Paigalda need läbi äärmise traadirea umbes 20 cm vahega. Hea kinnitusvahend on ka metallist montaažilint, millega saab plaate omavahel hästi siduda. Plaatidevaheliste pragude kohale võid stabiilsuse lisamiseks kinnitada traatvõrgu riba.

Puitseina puhul on krohvile hea alus pilliroomatt. Paigaldamisel jälgi, et see oleks aluspinnaga risti. Kasutada võid ka laastudest või metallist raabitsvõrku. Sile betoonpind tuleks enne krohvimist mehaaniliselt karestada. Niisamuti toimi ka õlivärviga kaetud pinna puhul. Krohvimise hõlbustamiseks võib aga siingi mõlemal juhul raabitsvõrku kasutada.

Enne krohvima asumist niisuta aluspinda saviveega (1 kg savi + 5 l vett). Selleks kulub 1 m² kohta umbes 0,5 kg savi. Nii paraneb krohvi nakkuvus ja ühtlasi saab pind tolmuvabaks.

Põhireeglid

Savikrohvi on kõige mugavam seinale kanda liibiga. Sellist töövõtet võib nimetada ka krohvi seinale määrimiseks ja algajal on seda töövõtet üpris kerge omandada. Samuti võib krohvi kelluga visata ja seejärel krohvilauaga siluda, kuid see nõuab veidi suuremat vilumust.

Krohvides liigu alati alt ülespoole. Lagede krohvimisel kasuta krohvipritsi. Ühtlase pinna saavutamiseks kanna segu pinnale mitmes kihis. Enamasti on kihte kolm: aluskiht, täitekiht ja viimistluskiht. Esimene kiht võiks olla 0,5–1,5 cm paksune. Nii on oht pragude tekkeks minimaalne. Iga järgnev kiht olgu eelnevast õhem.

Oluline on teada, et krohvikihtide arv ja paksus sõltub ka alusmaterjalidest. Nii piisab näiteks siledale kivipinnale kahest krohvikihist, mille paksus ühtekokku ei pea olema suurem kui 1,5 cm. Seevastu ebatasasemad puitpinnad ja rooplaat nõuavad vähemalt 2,5 sentimeetrist krohvikihti. Vastasel korral võivad tekkida mõrad.

Nurkade tugevdamiseks ja rooplaatide paremaks omavaheliseks sidumiseks võid kasutada märjal aluskrohvil jämedat linast kotiriiet või krohvivõrku (klaaskiust või peenest traadist).

Kui oled esimese krohvikihi peale kandnud, tasanda pind ja jäta kuivama. Enne järgmise kihi lisamist veendu, et alumine on täielikult kuiv. Seejärel niisuta pinda kergelt ja alusta uue kihiga.
Kui soovid teralisemat ja tekstuursemat pinda, silu viimast ja veel veidi niisket krohvikihti (ei ole heledaks tõmbunud) märja jämedapoorilise svammhõõrutiga kergeid ringikujulisi liigutusi tehes. Loputa töö käigus aeg-ajalt hõõrutit. Vajadusel niisuta krohvi. Siledama pinna saamiseks töötle krohvi lisaks peenepoorilise svammhõõrutiga. Sel juhul pinda ja hõõrutit ei niisutata.

Savikrohv kuivab vee aurustudes. Kuni 2,5-sentimeetrine krohvikiht võib sõltuvalt temperatuurist kuivada üle nädala. Kuivamisele aitavad kindlasti kaasa ruumi köetavus ja hea ventilatsioon. Kasutada võid ka niiskusimurit. Samas tähendab selline suhteliselt pikk kuivamisperiood, et pinnaga saab kauem töötada: siluda, parandada ebatasasusi jms.

Viimistlemine

Pühi kuivanud pinnalt pehme harja, pintsli või käega lahtised liivaterad. Kui soovid säilitada krohvi loomulikku tooni, kata pind kaseiinkrundiga (lahjenda kaseiinliimi veega 1 : 10). Nii parandad pinna tugevust ja väldid saviosakeste pudenemist.

Iseenesest on ookerpunasest savist sein väga kaunis ja dekoratiivne, kuid mitmes ruumis ja suurtel pindadel võib see interjööri üldpildi liiga tumedaks ja raskeks muuta.

Et savikrohvi ülalpool loetletud positiivsed omadused säiliksid, lähtu viimistlemisel kindlasti värvide nn hingavusest. Savikrohvi katmiseks sobivad sellised hästi hingavad looduslikud värvid nagu liim-, kaseiin- ja lubivärv.

Kui renoveerimisel on aga tegemist mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitisega, tuleks enne tööde alustamist kindlasti muinsuskaitseameti spetsialistiga nõu pidada.

Allikas: muinsuskaitseamet

LOE LISAKS: