Sagedasemad vead, mida korstna paigaldamisel tegema kiputakse
1. Korstna valikul ei arvestata tihti tulevase kütteseadmega. Kõige tüüpilisem viga on see, et ostetakse kaubandusketist kõige odavam korsten, pannakse paika ning siis selgub, et see ei sobi maja kütteseadmega. Näiteks pelletikamin tekitab happelist kondensaati, mis vale tüüpi korstent kahjustab. Seda viga saab vältida, kui jälgida kõigil moodulkorstendel kasutatavat rahvusvahelist tähistussüsteemi. See näitab, millise kütteseadme ja -materjaliga antud korsten sobib. Vastutuse selle lubaduse osas võtavad klientide ees nii korstna tootja kui ka sõltumatu testimislabor.
2. Korstnamooduleid ei liimita korralikult kokku. Kui moodulkorstna plokkide vahele mahub tikk, siis tuleb tihendamine uuesti ette võtta. Vastasel juhul võivad nende vahemike kaudu majakonstruktsioonideni pääseda tuleohtlikud sädemed ja leegid ning hoone siseruumidesse eluohtlik vingugaas ja suits.
3. Korsten ulatub liiga vähe katusest välja. See on kõige sagedasem ebapiisava tõmbe põhjus, ent lisaks võib liiga lühike korstnapits olla ka tuleohtlik. Kuni 30-kraadise viilkatuse korral peab korstna harjapoolne külg ulatuma vähemalt 0,8 meetrit üle katusepinna, teravama kaldenurga korral olenevalt katusematerjali tulekindlusest vähemalt 1–1,5 meetrit ning lamekatuse korral vähemalt 1 meeter katuse pinnast või 3 meetri raadiuses asuvatest takistustest. Et korstna ülemise otsa avatus erinevatest suundadest puhuvatele tuultele parandab oluliselt tõmmet, on kasulik paigutada korsten katuseharjale.
4. Korstnapits jäetakse metallvarrastega tugevdamata. Kui plokk-korstna katusest väljaulatuva osa pikkus on üle 1,2 meetri, siis tuleb see tugevuse lisamiseks metallvarrastega vähemalt 3 meetri ulatuses armeerida — vastasel juhul võivad tormid ja lumekoormus korstent kahjustada või koguni katki murda. 1,5–3 meetrit üle katusepinna ulatuvad metallikorstnad vajavad laiu kinnitusklambreid, veel pikemad metallist korstnapitsid aga tõmbetrossidega lisakinnitamist.
5. Korsten paigutatakse liiga lähedale põlevatele materjalidele. Korsten peab olema sarikatest, taladest ning puitseintest toote paigaldusjuhendis nõutud kaugusel, vastasel juhul võib tõsisem kütmine lõppeda tulekahjuga. Korstna läbiviigud vahelagedest tuleb isoleerida mittepõleva materjaliga, näiteks mineraalvillaga, mille mahukaal on vähemalt 100 kg/m3 ja maksimaalne töötemperatuur 600 kraadi. Läbiviigud tihendatakse nii, et korstna soojuspaisumine ning ehitise vajumine ei kahjustaks teineteist.
6. Ei arvestata materjali soojuspaisumist ja korstna temperatuuritaluvust. See viga esineb sageli just metallkorstendega, kuna need paisuvad kütmisel enam kui keraamikast või laavakivist sisuga plokk-korstnad. Ühendus kütteseadmega ja muud läbiviigud peavad olema piisavalt paksu isolatsioonikihiga, et soojuspaisumisega toime tulla. Info selle kohta leiab kütteseadme ja korstna paigaldusjuhistest. Saunakeriste puhul on ette tulnud seda, et ebakvaliteetsest materjalist metallkorsten tõmbub tubli kütmisega mõlki. See näitab, et korsten ei kannata kerisekuumust. Saunakorstna temperatuuritaluvus peaks olema vähemalt 600 kraadi.
7. Ehitatakse läbi mitme ruumi kulgev horisontaalne ühenduslõõr. Mida pikem ühenduslõõr ehk slepe, seda raskem on tagada kütteseadme tööks piisavat tõmmet ning kogu küttesüsteemi ohutust ja puhastamisvõimalusi. Sleped ei tohi läbida ehitise konstruktsioone, peavad olema võimalikult lühikesed ja sisenema korstnasse kuni 45-kraadise nurga all. Märja keskkonna ehk madala temperatuuriga suitsugaaside korral peab kasutama selliseid detaile, millega on tagatud kondensaadi äravool spetsiaalsesse anumasse ja võimalus kondensvee eemaldamiseks (näiteks puhastuskorgid).
8. Kasutatakse vale läbimõõduga suitsulõõre. Kütteseadmele mittevastav suitsulõõri läbimõõt takistab piisava tõmbe tekitamist või tahmub korsten liiga kiiresti. Andmed nõutud läbimõõdu kohta leiab kütteseadme paigaldusjuhistest, vajadusel saab küsida lisa tootjalt või edasimüüjalt.
9. Kasutatakse ebapiisava korrosioonikindlusega korstent. Kaasaegsed keskküttekatlad, pelletikaminad ja teised madala suitsutemperatuuriga kütteseadmed tekitavad happelist kondensaatvett, mis söövitab tellised läbi 2–3 aastaga, mõnel juhul isegi juba ühe talvega. Selle vältimiseks peaks plokk-korstnad kolmekihised, koosnedes mateplokist, isolatsioonist ja happekindlast keraamikast metallkorstnad aga roostevabast sulamist ja happekindla sisuga, mida tõendab märgis 316L.
10. Lastakse kondensaadil ära külmuda. Kui plokk-korsten ehitatakse täies pikkuses hoonest välja, võib see vajada lisasoojustust, et kaitsta korstent lõhkikülmumise eest. Vastasel juhul võib korstnasse kogunev kondensaatvesi kõvema pakasega külmuda ja koos sellega ka korsten. Samavõrd oluline on ka kondensaadi äravoolu tagamine või selle regulaarne eemaldamine korstnast.
11. Korsna läbiviiku katusest ei tehta korralkult veekindlaks. See põhjustab varem või hiljem lekkiva katuse, mis tähendab rikutud siseviimistlust ning pikaajalisema lekke korral ka hallitanud soojustust ja kahjustatud katusekonstruktsiooni. Läbiviigu tihendamisel peaks arvestama katusekatte materjali ja profiiliga ning tegema valiku lähtuvalt sellest. Korstna ümbruse tihendamiseks lekkekindlaks tuleks eelistada katusematerjali tootja spetsiaalset tihenduskomplekti vastavat tüüpi korstnale või tema soovitatud lahendust.
Allikas: schiedel.ee
LOE LISAKS:
