Sageli lükatakse vannitoa värskendusremonti edasi põhjusel, et ei soovita müra, tolmu, lõhkumist. Vanad plaadid seinas on aga juba väga väsinud ilmega ning ammu moest läinud.
Uued materjalid võimaldavad aga remonditöid teha palju aja- ja rahasäästlikumalt. Üks põnev võimalus on vannitoas panna uued moodsad plaadid lihtsalt vanadele peale. Gremonte OÜ tegevjuhi Verner Räitna sõnul tuleb selleks kastutada lihtsalt teistsuguseid segusid. „Meie kasutame Weber RF (renovation fix) segusid. Sobib ka Ardex X77, kuigi selle hind on Weberi omast kallim ja saadavaus kehvem,“ lisab ta.
Tegemist on väga tugeva nakkega elastse tsemendil põhineva plaatimisseguga seinte ja põrandate plaatimiseks kuivades, niisketes ja märgades ruumides. Plaadisegu saab kasutada ka ekstreemsetes tingimustes, näiteks kuumadel pindadel kuni +80 ºC. Segu sobib praktiliselt kõikidele pindadele: betoonile, tellisele, kipsplaadile, värvitud pinnale, PVC-kattele, keraamilisele plaadile, metallile, klaasile, köetavatele pindadele.
Kuidas siis toimida? Verner Räitna sõnul tuleb esmalt aluspind puhastada naket nõrgendavatest ainetest, nagu tolm, õli, tsemendipiim ja mitteniiskuskindlad pahtlid.
Väiksemad pinna ebatasasused tasandada plaatimisseguga enne tööde algust. Tööde ajal ja kahel järgneval päeval peab aluspinna, segu ja plaatide temperatuur olema üle + 5 ºC
„Praktikas on ette tulnud ka plaate, mille puhastamine kemikaalidega peaaegu võimatu, sellisel juhul oleme pinnad enne katmist nakke parandamiseks teemantfreesiga karestanud,“ lisab spetsialist.

Segu on küll kallim, kuid hinnavõit tuleb siiski märgatav

Verner Räitna ütleb, et ajavõit saavutatakse lammutustööde arvelt ja see on ca 8-16 h. See sõltub, kui kiiresti traditsioonilise meetodi puhul oleks saanud vanad plaadid aluspinnalt kätte. Kipsseinte puhul tuleb arvestada ka uue kipskarkassi ja kipsi paigalduse ajaga, sest vanu plaate eemaldades see üldjuhul murdub.
Rahaline võit tuleb spetsialisti hinnangul umbes 400 eurot + materjalid ja töö aluspinna taastamiseks. „Uue meetodiga plaatimistööd on küll 30-40% kallimad tavaplaatimisest, sest segu hind kõrgem, kuid muude tööde osas jällegi säästetakse. Üldjuhul valitakse uus plaatimise viis, sest ära jäävad tülikad tolmu- ja mürarikkad lammutustööd,“ räägib Verner Räitna.
Kas siiski ei varitse oht, et vanadele plaatidele uusi peale pannes kipuvad viimased lahti tulema? Spetsialist kinnitab, et plaadid tõepoolest jäävad pidama ja püsivad seinas aastaid. Uue meetodiga plaatimistööde kogemust on firmal üle 5 aasta ja seni pole ükski plaat alla kukkunud ega lahti tulnud.
Nakkuvuse tagab korralik aluspinna töötlus (pesemine) ja selleks ettenähtud erisegu.
Kui suur on oht, kui vanade plaatide alla on varemalt kogunenud niiskust ja hallitust, mis võib mõjutada ka uue plaadistuse püsivust? „Plaadistuse alla tõesti ei näe, kuid juhul, kus olemasoleval plaadistusel puudub hüdroisolatsioon või ruumis on ebapiisav ventilatsioon, oleks seda ka koheselt näha ja tunda. Hallitus hakkaks silma, tunda oleks kopituse lõhna ja liigniiskust. Kihtide vahele hallitust ei teki, kui aluspind ehk vana plaat korralikult puhastada ja ruumis on nõuetekohane ventilatsioon. Pealegi on kasutatavad materjalid hingavad,“ seletab Verner Räitna.
Lähemalt saad uurida siit.