Radiaator- ja põrandakütte eripäradest ja eelistest
Radiaatorküte
Radiaatori valimisel on parim lähtuda professionaalsest kütteprojektist. Ruumi suurus, küttevee temperatuur, soovitud toatemperatuur, hoone soojustus — need on vaid mõned märksõnad, millega tuleb planeerimisel arvestada. Võiks arvestada, et eluruumide võimsustarve on 20—40 W/m3, kus 20 W/m3 on väga hästi soojustatud uuseramu ning 40 W/m3 kohta on amortiseerunud hoone võimsustarve. Radiaatori kasutamisel sadestub selle sisepinnale katlakivi, mis vähendab küttevõimsust. Seega on soovitatav valida veidi võimsam radiaator ja pöörata tähelepanu küttesüsteemi hooldusele.
Tänapäeval on üheks levinumaks kütteseadmeks alumiiniumradiaatorid ning seda eelkõige nende väga hea soojusjuhtivuse pärast: kütte sisselülitamisel soojeneb radiaator väga kiiresti. Lisaks sellele on nad pika tööeaga, korrosioonikindlad, kaalult kerged ja neid saab ise komplekteerida sobiva ribide arvuga.
Müüakse ka terasradiaatoreid. Terasradiaatori eeliseks on pisut parem hinna ja võimsuse suhe — see on odavam kui analoogse võimsusega alumiiniumradiaator, samuti on hea tema soojuse salvestamise võime, ka peale kütte väljalülitamist annab radiaator veel sooja.
Kui küttesüsteemi renoveerimisel on torustik veel korralik, siis on mõistlik valida radiaator, mis sobib olemasolevate torudega. Kindlasti peab kontrollima, kas ühendus on alt või küljelt ja milline on monteerimiskõrgus.
Elektriradiaator tuleks paigaldada ruumis akna alla. Rusikareeglina arvestatakse küttevõimsuseks radiaatorite puhul 30 W/m3. Kui ruumi pindala on 25 m3, on seega vajalik küttevõimsus antud ruumis on 25*30=750 W. Vanemates majades ja halvema soojusisolatsiooniga ruumides tuleks arvestada 40 W/m3, uuemates majades piisab ka 20 W/m3 küttevõimsusest.
Elektriradiaatoreid on erinevaid tüüpe: õliradiaatorid, konvektorid, infrapunapaneelkiirgurid, soojuskiirgurid, lisaks paigaldatakse neile erinevaid elektroonilisi või mehaanilisi termostaate ja kõigil neil on oma iseärasused. Üldreeglina ei tohi elektriradiaatoreid kinni katta (näiteks nende peal riideid kuivatada), see võib põhjustada seadme ülekuumenemise ja on tuleohtlik.
Põrandaküte
Põrandaküte on tänapäeval täiesti endastmõistetav küttelahendus eriti just vannitubade, köökide ja esikute renoveerimisel. Põrandaküte annab külmi põrandaplaate soojendades mugavustunde ning samuti hoiab see märjad ruumid kuivad ja hallitusevabad. Kuna põrandakütte küttepind suurem kui radiaatoril, saavutab see soovitud toatemperatuuri väiksema energiakuluga.
Põrandaküttekaabel
Kõige universaalsem elektriküttekeha on küttekaabel, mida saab paigaldada pea kõikjale — nii uude betoon- või puitpõrandasse kui ka olemasolevasse ehitisse renoveerimistööde käigus.
Kaabli plastilised omadused võimaldavad seda lihtsalt ja probleemideta paigaldada näiteks ümber äravoolutorude või tualetipoti. Tänu väikesele, ainult 5 mm läbimõõdule, on see ühildatav pea kõigi põrandakonstruktsioonidega. Kaablid on saadaval erineva võimsusega alates 10 W/m kuni 20 W/m ning pikkusega alates 10 meetrist kuni 115 meetrini.
Põrandaküttematt
Küttemattide eeliseks on väga lihtne paigaldamine ja küttevõimsuse ühtlane jaotus üle kogu põranda, mis tuleneb nende õhukesest ja ruumisäästvast tehnoloogiast. Küttemattide juures tasub tähelepanu pöörata nende tehnoloogiale: kaabel on punutud võrgu vahele. Selline konstruktsioon kaitseb kaablit paigalduse ajal ega lase sel paigast nihkuda. Põrandaküttematte saab soetada koos termostaadiga ja ka ilma. Kõigest kolmemillimeetrine kogupaksus teeb sellest ühe kõige õhema võimaliku põrandaküttesüsteemi. Eriti praktiline on selline lahendus just renoveerimisel, kui ruumide kõrgus ja uste lävepakud on juba varasemast paigas. Põrandaplaadid võib plaatimisseguga paigaldada otse küttemati peale. Matte on saadaval võimsusega kuni 160 W/m2 ja mõõtudega vahemikus 1—10 m2. Küttemati laius on alati 50 cm, kuid pikkus varieerub.
Termostaadid
Termostaat aitab hoida etteantud temperatuuri, lülitades vajadusel küttekaabli või -mati automaatselt sisse või välja. Kaasaegsed termostaadid võimaldavad põrandakütteseadme temperatuuri mugavalt juhtida ja tarbida energiat säästlikumalt.
Termostaadid võimaldavad valida, milliseks kellaajaks ruum soovitud temperatuurini köetakse. Kui soovite elektrit kokku hoida, kuid samas siiski hommikuti mugavalt soojas ruumis duši all käia, tuleb vaid sisestada kellaajavalik ning termostaat leiab ise, millal kütmist alustada, et näiteks kell 6.30 valitseks ruumis soovitud temperatuur.
Olenemata küttelahenduse valikust, tuleks sobiva leidmiseks nõu pidada spetsialistidega, kelle hoolde saab jätta ka paigaldustööd.
Allikas: Bauhof
LOE LISAKS:
