PUIDUKOOL | Lehis — vähetuntud, kuid suurepärane ehitusmaterjal

Lehis on sirge, kõrge, hõreda võra, pikkade okste ning väga suure vaigusisaldusega okaspuu. Lehised moodustavad põhjapoolkera parasvöötmes suuri metsamassiive. Mitmed liigid on suure majandusliku tähtsusega. Koos hübriidliikidega on lehistest eraldatud kokku umbes kakskümmend liiki, Puhtaid liike on kümme. Neist Euroopa keskosas kasvab üks liik, Siberis ja Euroopa kirdeosas kaks liiki, Himaalajas ja Edela-Hiinas kolm liiki, Jaapanis üks liik ja Põhja-Ameerikas kolm liiki. Lehistest kolm liiki — Siberi, Gmelini ja Ameerika lehis on hiiglasuurte areaalidega, kus kasvutingimused ja morfoloogilised tunnused seetõttu küllaltki palju varieeruvad. Eestis on lehis võõrpuuliik. Kasvatatakse kuut erinevat liiki, lisaks hübriidliigid.

Lehise omadused

Omaduste poolest on lehise puit kõva ja tugev. Puidukiud on jämedad ja puit ise on vaigurohke, mistõttu peab see ka vastu ilmastikule ja mädanemisele. Lehise puit nagu ka männi puit moodustub heledast maltspuidust, mis koosneb elusatest rakkudest ja omab toitainete transportimise funktsiooni, ning tumedamast lülipuidust, mis on tugevam ja omab toefunktsiooni. Sealjuures on lülipuit oluliselt mädanemiskindlam kui maltspuit. Lehisel hakkab lülipuit tekkima juba kümne kuni viieteistkümne aasta vanuselt ja nii moodustub raieküpse puu tüvi põhiliselt lülipuidust. Lehisepuidu püsivuse tagabki suur lülipuidu osakaal, suur tihedus ja puidu vaigusus. Mädanemiskindluse poolest kuulub lehis koos ebatsuuga, hiigelelupuu ja jugapuuga okaspuude hulgas esimesse rühma. Kuused, nulud ja enamik männiliike kuuluvad väiksema mädanemiskindlusega liikide rühma.

Lehisepuidu kasutamine

Eestis seni kasutatud ja täna puiduturul liikuv lehis on reeglina Siberi lehis ja pärit Venemaalt. Võrreldes kuuse ja männiga on Siberi lehisel oluliselt tugevam ilmastikukindlus tänu tema tihedamale puidustruktuurile (u 40% tihedam kui kuusk/mänd) ja kõrgele vaigusisaldusele. Seetõttu ei vaja lehis lisatöötlust ning teda võib paigaldada naturaalsel kujul isegi välitingimustesse. Aastate jooksul omandab naturaalne lehis välitingimustes ühtlase halli tooni kaotamata seejuures oma vastupidavust.

Lehis nagu ka mänd on varieeruva värvitooniga, mis kõigub helekollasest kuni tumepunaseni ja sõltub iga konkreetse laua vaigusisaldusest. Mida suurem vaigusisaldus, seda tumedam toon.

Lehise puitu kasutatakse just seal, kus keskkonna- ja tervishoiutingimuste tõttu on immutatud puidu kasutamine piiratud, aga materjal peab taluma niiskust. Puidu kõvaduse tõttu saab lehisest häid terrassilaudu ja trepiastmeid.

Siberi lehise kinnitamiseks sobivad ainult happekindlast A4 roostevabast terasest kruvid, kuna lehisepuit happeline ehk kõrge tanniini sisaldusega. Keskmisest suuremate sisepingete tõttu Siberi lehise puidus tuleks kasutada ka paksemaid, vähemalt 5 mm paksusega kruvisid, et vältida nende purunemist.

Eestis on lehisepuit kasutamist leidnud suhteliselt vähe. Üheks põhjuseks on kindlasti info vähesus, mis puudutab lehise omadusi. Samuti on kaubanduses saadaoleva lehisepuidu valik kesine. Samas on aga lehis oma omaduste poolest ära teeninud kõrgendatud lugupidamise ja tähelepanu.

Ammustest aegadest saati on lehist kasutatud laeva- ja paadiehituses. Värvika ja huvitava puidu tõttu on teda kasutatud ka siseviimistluses seinakattematerjalina. Lehisepuit sobib ka mujale, näiteks välisvoodriks. Siinkohal tasub mainida, et lehis vananeb väga soliidselt.

Lehist on olnud hinnatud puu terves maailmas. Seda on kasutatud näiteks Peterburis asuva Talvepalee aknaraamide tegemisel. Vene laevatööstuses eelistati Siberi lehist teistele puuliikidele, samuti on kasutatud lehist rohkesti ehituses. Antiik-Roomas kasutati Euroopa lehise puitu amfiteatrite ehitamisel ja keskaegne Veneetsia rajati Euroopa lehisest vaiadele. Poolas on kasutatud lehise puitu rohkesti ehituseks, sellest tehtud hooned on pidanud vastu üle neljasaja aasta.

Allikad: puumarket.ee, puidukoda.eu

LOE LISAKS:

Puust ja punaseks — millist puiduliiki millisel otstarbel kasutada?

Miks on oluline teada puidu niiskuse sisaldust?