Tugevasti määrdunud põrandaid puhastatakse nõrgalt leelisese (pH 10,0—8,1) või leelisese (pH 10,9—10,1) puhastusainega, ja pärast tuleb põrand loputada või niiske lapiga üle käia. Lubisadet saab maha happeliste puhastusainetega, mille pH tase on 4,9-2,0.

Hooldamine vahaga

Põrandaid hooldatakse ka õli- ja vesivahadega. Õlivahad sobivad niiskust halvasti taluvatele põrandakattematejalidele, nagu kork, puit ja linoleum. Vahatamise järel jäetakse see seisma ja eemaldatakse teatud aja järel vahaärastiga. Niiskust taluvaid pindu vahatatakse vesivahaga. Põrandale määritakse mitu õhukest kihti, ja iga järgmise kihi panemise eel tuleb lasta eelmisel kihil täiesti ära kuivada. Enne uut vahatamist tuleb vaha vahaärastiga täiesti eemaldada. Kasutuses on ka metallitatud vesivaha, mille sees olevad metalliühendid lihtsustavad vaha eemaldamist. Metallitatud vahaga töödeldud pindu ei tohi pesta ammoniaaki sisaldavate ainetega, sest need leotavad vaha põrandast lahti.

Eri tüüpi pindade kaitsmisest ja hooldamisest

Töötlemata betoonpind on raskesti hooldatav, kuna selle pind on poorne ja seetõttu jääb mustus sinna kergesti kinni. Kui tahta saada tolmuvaba betoonpinda, tuleks see pind töödelda või katta.

Mosaiikbetoonpõrandat vahatatakse või töödeldakse mosaiigiõliga (seda tehakse põranda paigaldamisel). Vahana kasutatakse näiteks metallitatud vesivaha, mida kantakse põrandale õhuke kiht, see eemaldatakse vahaärastiga. Mosaiikbetoonpõrand ei kannata happelist puhastamist ega tugevalt leelisesi (pH üle 11,0) pesuaineid.

Keraamiliste plaatidega kaetud põrandat on suhteliselt kerge hooldada. Glasuurimata pinda saab kaitsta metallitatud vesivahaga, vaha kantakse peale ja jäetakse põrandale umbes aastaks, seejärel eemaldatakse. Pesuruumi põrandaid ei vahatata, sest need muutuvad libedaks. Pesuruumi plaate puhastatakse lubisadest happelise puhastusainega ja nii, et aine vuukide vahele ei satuks — plaathaaval. Vuugid tuleks enne märjaks kasta, see vähendab happese puhastusaine mõju sattumisel vuugitäitele.

Looduskivipõrandat (steatiit-, lubjakivi- ja marmorpõrandat) kaitstakse õhukese mineraalõlikihiga või silikoonemulsiooniga, kui tegu on kiiresti määrduvate põrandatega. Need pinnad ei talu happeid ega hapet sisaldavaid puhastusaineid. Graniitpind ei vaja üldse hooldust, piisab kui see lihvitakse läikivaks.

Kui pind on aga läikivaks töötlemata, siis saab sellist pinda hooldada metallitatud vahaga. Ettenähtud aja möödudes eemaldatakse vaha vahaärastiga.

Töötlemata tellispõrandat pestakse seepi sisaldava puhastuainega. Sellist põrandat kaitstakse metallitatud vesivaha või silikoonemulsiooniga, viimast soovitatakse kasutada esikute ja tuulekodade põrandatel. Tellispinda peab vahatama mitu korda, see annab hea kaitsekihi, hiljem eemaldatakse vaha vahaärastiga.

PVC-kattega põrandaid (plastkattega põrandaid) pestakse nõrgalt leelisese pesuainega, seejärel pind loputatakse ja kuivatatakse. Kui PVC-kattega põrand on väga määrduv, siis võib seda vahatada metallitatud vesivahaga, peale kantakse paar kihti, hiljem puhastatakse see neutraalse puhastusaine lahusega. Mingi aja pärast korrata vahatamist ja enne uut korda eemaldatakse vana vaha vahaärastiga.

Korkpõranda töötlus oleneb sellest, milline on selle pinnakiht. Kui põrandakorgi pinnakiht on värvitu PVC-kiht, pole kaitsetöötlust vaja, seda hooldatakse nagu plastkattega põrandat. Kui korgileiole plastist pinnakihti, võib seda töödelda tahke lahustivahaga. Hoolduseks sobib vedel lahustivaha, mida puhastakse neutraalse pesuainega. Enne uut vahatamist tuleb vana vahakiht eemaldada vahaärastiga.

Linoleumpõrandat puhastatakse neutraalse puhastusainega ja kaitstakse vedela lahustivahaga. Teatud aja pärast tuleb uuesti vahatada, enne seda peab vana vahakihi eemaldama vahaärastiga.

Puitpõrandat pestakse tavaliselt niiske lapiga ja rohkem hooldust see enamasti ei vaja. Kui pind on lakitud, tuleks pesuvette lisada pisut neutraalset pesuainet. Põrand tuleb pärast puhastamist aga korralikult kuivatada. Õlitatud puitpõrandaid hooldatakse hooldusõliga, mida kasutatakse teatud ajavahemike järel, ja selle jaoks sobib ka niiske lapiga puhastamine nagu tavalise põranda puhulgi.

Vaipkatte paigaldamise järel puhasta seda mitu korda tolmuimejaga, et eemaldada lahtised kiud ja narmad, ja tolmuimeja on ka edaspidi vaipkatte põhiline puhastuvahend.

Plekkide eemaldamine

Plekkidest ei pääse. Üldjuhul tuleks plekid, ja eriti värviplekid, eemaldada võimalikult värskelt. Plekiärasti valik sõltub plekitüübist.

Pastakas, tint, rohi, huulepulk tuleb hästi ära majapidamispiiritusega.

Šokolaad, kohv, tee, rasv, kingakreem aga sünteetilise plekiärastiga või mineraaltärpentiniga.

Marjad, puuviljad, piimatooted, rasv, õlu, vein, okse, uriin jms tuleb ära ammoniaaki sisaldava sünteetilise puhastusainega.

Rooste saab lahti sünteetilise puhastusainega ja oksaalhappega.

Veri tuleb maha külma vee ja ammoniaagiga.

Allikas: käsiraamat “Põrandad ja nende viimistlemine”, Ehitame kirjastus

LOE VEEL: