PÕNEVAD EHITISED | Valgest betoonist fassaadiribistikuga Tallinki büroohoone mõjub silmatorkava tervikuna. Moskvasse maja klooni ei tulnudki
Pärast põhjalikku analüüsi otsustas hoone ehitaja Merko kõnealused fassaadidetailid valmistada V- ja A-kujulistest elementidest. Valgest betoonist on tehtud ka triipudena hoone esist betoonkivisillutist läbivad plaadid.
Omaette keerukas ülesanne oli elementide valgustamine värvi vahetavate LED-prožektorite abil.
Hoones on lisaks klaasile ja looduskivile jäetud nähtavale ka puhtaid betoonpindu.
Tähelepanu väärib ka see, et nii hoone arhitektuuri, sisekujunduse kui ka sisutuse projekteeris üks arhitekt – Meelis Press, kelle ideed viidi ka täies mahus ellu.
Mida taheti hoone kontseptsiooniga öelda ja rõhutada? „Kui tavaliselt üritatakse rahvarohkes asukohas esimesele korrusele sättida avatud funktsioonid, siis meil oli vaja kogu hoone katta bürooga, ka esimene korrus. Tänaval jalutaja ja siseruumides töökoha vahele jäävast klaasist poleks ainuüksi piisanud, olukord tuli eraldada kuidagi tõhusamal moel ning selleks olidki betoonribid head,“ meenutab hoone autor Meelis Press.
Et börsifirma hoone mõjuks väljapoole avatuna, oli vaja lahti saada läbipaistvust tapvast taeva peegeldusest klaasil, selleks tuli maja kallutada. Kaldu fassaad käitub aga üksi agressiivsena, vertikaalsed ribid tasakaalustasid arhitekti sõnul pildi ilusti ära.
Veel oli arhitektil kange soov luua meredel tegustsevale ettevõttele merega seonduv maja, erkvalgete sammastike taustal mõjub klaas üsna sinisena.
„Pean siinkohal betooni kiitma. Betoon on mõnusalt vormitav, nagu savi skulptori käes, anna talle mistahes kuju, kõik kapriisid kannatab välja. Valge betoon on veel müstiliselt hästi valgust neelav, helendab päeval ja öösel, anna ainult valgust. Betoon on diskreetne, mis võimaldab luua puhtaid, detailivaeseid pindu ja vältida tüütuid vuuke, servaplekke, ühenduspolte, mis koormavad visuaali. Seepärast see materjal ikka jälle kasutust leiab,“ loetleb Meelis Press betooni positiivseid omadusi.
Ülemiste hotellis on näitaks kogu lobby betoonist, betoonist valatud baariletid ja kaminad, igale pudelile on baariseinas valatud oma pesa. Betoonist saab väga mõnusa pretensioonitu ja napi olemusega interjööri, kus inimene ise on oluline ruumi osa, ümbritsev ei karju temast üle.
„TTP büroohoone on mitmest erinevalt käituvast betoonist kokku valatud, päikesega on see maja valge, vihm aga muudab osad seinad piiskade all triibuliseks, fassaadile ilmuvad ilusad faktuurid. Sel majal on ka monumentaalne vasest peapääsu sein, mis suvel oksüdeerub erkroheliseks, talvel tõmbub kargeks tagasi, nagu ümbritsev metsaalune - talvel napid pooltoonid, suvel värvid põhja keeratud,“ toob arhitekt veel näiteid.
Meelis Pressi sõnul ei suudaks ta üksi midagi ära teha ning ühe majaga tegeleb neil büroos ikka mitu arhitekti. Ridamisi detaile ja sõlmi tuleb välja nuputada, sest kui kord betooni ära valad, ongi kõik, sinna ühtegi juhet või toru juurde panna ei saa. Betooni pinda ei õnnestu ka parandada. Kui midagi ununeb või ebaõnnestub, tuleb otsast alata.
Moskvasse maja klooni siiski ei tulnud
Kas mingitest ideedest tuli ka ehituse käigus loobuda? „Algselt oli õue betoonribistik mõeldud maja kandma, et hoones sees poleks poste jalus, aga see mõte osutus liiga kulukaks ja lendas ajaloo prügikasti. Peasissepääsu ava kohal oleva rippuva mahu alune põrand oli algselt mõeldud matist klaasist, et see maja osa mõjuks kergena ja helendaks pimedas, aga ka see oli väga kulukas lahendus. Kui täna peaks uuesti alustama selle maja projekteerimisega, siis ilmselt midagi saaks ikka teisiti teha, aga suures plaanis olen ma praeguse tulemusega rahul,“ ütleb Meelis Press.
„Kümme aastat tagasi startisime selle hoone ehitamisel teadmisega, et kohe-kohe avatakse linn merele, vanalinna ja kruiisilaevade vahele tuleb mõnus selge sihiga peatänav läbi Foorumi, Rotermanni ja Vanasadama. Et kohe-kohe saame naabriks Bjarke Ingelsi uue raehoone, linnahalli asemele Vooglaiu tüüritud taani-rootsi arhitektide botaanikaaiaga avaliku kvartali. Kümne aastat hiljem pole miski realiseerunud, küll aga teame, et merd ja linna hakkab eraldama mürarikas ja mürakas Reidi tee. Reidi tee oleks vaja kaevata tunnelisse, mille asemel saaks maa peal väga-väga head ruumi. Veel meenub sellest ajast, et kui Tallinki büroohoone oli valmis saanud, astus uksest sisse üks Moskva arendaja, kes oli maja kohapeal sammudega üle mõõtnud ja teatas, et talle sobiks täpselt selline ka Moskvasse. Arutasime seda asja ja leidsime, et iga maja on ikka asukoha nägu ja teises kohas poleks hoone päris seesama,“ meenutab Meelis Press ajaloo seiku.
Allikas: „Merko 25“
