Valdur Kibus firmast OÜ Lindert puutub igapäevaselt kokku vannitubade remondiga. Tema sõnul oleks ideaalis muidugi tore, kui enne vannitoa remonti oleks trepikojas torupüstikud vahetatud, aga alati see nii ei ole.
Küll aga on spetsialisti sõnul alati võimalus ehitada vana püstiku külge uus jaotustorustik. „Püstikut eraldi ühes korteris vahetada pole õige ja tavaliselt ühistu selleks ka luba ei anna, sest püstik on maja tehnosüsteemi osa ja peaks vahetatama välja tervikuna. Kanalisatsiooni püstik kuulub korteriühistule. Tellija vastutus algab alles tema korterisse sisenevast kolmikust, kui rääkida kanalitorustikust,“ seletab Valdur Kibus.
Probleemsed on tema sõnul olnud paneelelamute vahelagedes olevad nn. kaksikmuhvid, sest neisse suubuvad alt ja ülevalt 100 mm kanalipüstikud. Kui nüüd oskamatu torumees üritab püstiku toruga midagi teha, siis võib see kaksikmuhvile prao sisse tõmmata.

Korteri jaotustorustiku rajamise kõrguse määrab ära suubuva kolmiku kõrgus. Vahest juhtub, et kolmik on sobiva põrandakõrguse andmiseks liiga kõrgel ning torumehed lähevad ka püstiku kallale, aga ametlikult pole see kindlasti aktsepteeritav tegevus.
Iga juhul peab remonti tegev torumees olema piisava kvalifikatsiooni ja suurte kogemustega, siis saab peaaegu igast probleemist jagu. „Kanalitorusikud lekivad eelkõige kahel põhjusel - kas on kuskil tekkinud malmtorusiku väände- või väsimuspragu, näiteks kaksikmuhvid, või on keldris mõnes põlves ummistus, mistõttu solk ülalt pealesuruva veemassi tõttu hakkab ühendustest välja pressima,“ seletab Valdur Kibus.

Torustikest soovitab asjatundja hoiduda keermesliitmikest - tehnika muutub aasta-aastalt kehvemaks ja läbijooksud on kerged tekkima. Kasutada võiks PPR komposiitorustikke, alupexi ja ka vasejoodisega lahendusi.
Kui palju maksab vannitoa remont? Näidiskalkulatsiooni saad vaadata siit.
Revolutsioonilisest läbimurdest plaatimistehnoloogias saad lugeda siit.