Pilk ajalukku. Teravmeelne lahendus Tartu Kaarsilla proovikoormamisel

Häda sunnib leidlikkusele. Kui kitsale Taru Kaarsilla jalakäijate sillale veoautod koormamiseks ei mahtunud, siis tuli leida mingi muu lahendus. Umbes 600 Emajõe veega täidetud vaati ja Tartu Kaarsilla proovikoormamine võis 1959. aastal alata.

Ebatavalise konstruktsiooniga Tartu Kaarsild koosneb ainult ühest peakandurist - varraskaarest – ning rahvas kõnnib kummalegi poole kandurit jäävatel konsoolkõnniteedel. Kaare kõrgus on 8 meetrit. Sild ehitati aastatel 1957–1959 endise Kivisilla kohale, silla arhitekt on Peeter Varep. Kuni silla valmimiseni vedas inimesi regulaarselt üle jõe pikk sõudepaat.
Üsna põnev sündmus oli Tartu Kaarsilla ajaloos selle proovikoormamine. Kui harilikult kasutati sildade koormamisel veo- või paakautosid, siis ainult jalakäijate tarbeks kavandatud silla kõnniteele need ei mahtunud. Raamatust „Eesti betoonehituse ajalugu“ selgub, et probleemile leiti teravmeelne lahendus - koormata sild Emajõe veega täidetud vaatide abil. Ideed inspireerinud Tartu Õllevabrikust saadi siiski vaid 70 vaati. Ning ülejäänud ca 500 vaati otsiti kokku Tartu ümbruskonna masinatraktorijaamadest. Tartu tubli tuletõrje täitis need paari tunni jooksul veega ning silla proovikoormamine mööduski edukalt.