Pelletikatlad nõuavad õiget korstnat. Valesti ühendatud pelletikatlad rikuvad kondensveega ka maja siseviimistluse


Pelletikatlad nõuavad õiget korstnat. Valesti ühendatud pelletikatlad rikuvad kondensveega ka maja siseviimistluse
Shutterstock

Tänu mugavale küttematerjalile ning efektiivsusele koguvad pelletikatlad ja – kaminad üha rohkem populaarsust. Tihti aga tehakse nende paigaldamisel ränki eksimusi, mille tõttu tuleb mõnikord isegi juba paari aasta möödudes majas korralik remont teha, sest toaseintesse on imbunud pigi.

Kauaaegse korstnapühkija ning ehitaja Aivar Sekki käest uuriti, miks nii juhtub. Põhiline ja ka suurim viga, mida siiski kahjuks veel väga tihti tehakse, on see, et pelletikamin või –katel ühendatakse otse kivikorstnasse. Sellistel kateldel ja kaminatel on suitsugaaside väljundtemperatuurid 80-100, maksimaalset kuni 150 kraadi ning mitte mingi väega ei suuda selline küttekeha korstnat soojaks kütta. Nii tekib korstnasse tohutu kondensvesi, mis hakkab mööda korstnat alla voolama ning imbub kivikorstna kividesse, vuukidesse ja läbi selle ka siseruumide seinaviimistlusse.

Pelletikamin või –katel tahab absoluutselt kindlasti siledapinnalist korstnat. Kindlasti peavad olema ka kondensi äravoolud ja kogumise anumad paigaldatud. Spetsialist soovitab pelletikütte kavandamisel alustada esmalt oma korstna ülevaatamisest: millises seisukorras see on ja kas sinna ikka tohib pelletikatelt/kaminat ühendada.
Kivikorsten tuleb kindlasti renoveerida kas metall- või keraamilise toruga. Katla- või kaminapaigaldajad võiksid ikka ka sellest inimestele rääkida, sest vastasel korral rikutakse inimeste elamine lihtsalt ära. Ei tasu tormata selle katlaga, kõigepealt vaja ikka korsten viia nõutavasse olukorda! Kui ka inimene ise ei oska seda küsida, siis lihtsalt peab selle teadmise temani viima, sest see on tema enda huvides.

Kui palju kondensvett võib korstnast alla voolata?

Aivar Sekki hinnangul võib see väga erinev olla, sõltudes korstna pikkusest, küttekeha tüübist aga ka kütmisest. Peamiselt sõltub see aga korstna nn külma osa pikkusest. Kogemused kahe erineva maja pelletikateldega on näidanud, et ühel tuli 5 päeva jooksul 5 liitrit, teisel tuli 24 h jooksul 3 liitrit. Nii suur erinevus tulenebki eelkõige korstna soojustamata osa pikkusest. Ühel majal on II korrus ka soojustatud, kuid teisel on korsten külmas ruumis juba vahelaest alates. Selle vastu aitaks korstnatoru isoleerimine villakoorikuga.

Mida pigi ja tahma täis kondensveega teha? Õige oleks paigaldada korstna juurde kondensi neutraliseerimise paak, mis neutraliseerib kondensvee enne kanalisatsiooni laskmist. Enamasti kogutakse see kuskile anumasse ja siis igaüks valab selle, kuhu heaks arvab. Seda siiski teha ei tohiks, sest rikub kanalisatsiooni ära.
Pelletikatlad on üsna populaarsed. Nende küttematerjali on mugavam hoiustada. Aga tuleb meeles pidada, et ükskõik kui väike on pelletikamin, tuleb see ikka korralikult suitsulõõri ühendada. Mitte mingil juhul ei tohi mitte ühtegi küttekeha ühendada ventilatsioonilõõri! Vajab ju maja ka ventileerimist ning kamin piisavat õhu juurdevoolu korralikuks toimimiseks. Igasuguse kütteseadme ostmisel, mis nõuab korstnaga ühendamist, tuleb tellida korralik küttelahenduse projekt.
Allikad: Monier, Puumarket