Pank näeb ehitussektorit paari aasta perspektiivis stabiilsena. Muutusi võib tuua sisendhindade järsk kasv
Eelmisel aastal nägime ehitussektoris tervikuna väikest, ca 1,8% kasvu. Selle aasta I kvartali üle 18% kasv tuli väikese üllatusena vist ehitajatele endilegi. Ehitusfirmad ise selle peale suuri ennustusi teha ei julgenud ning pigem arvati, et järsk kõikumine pole turul hea. Mida arvab ehitusturul toimuvast finantssektor?
Swedbanki ehitussektori juht René Zibo selgitab olukorda järgnevalt: „Kui rääkida I kvartali mahtude kasvust üle 18% ei peagi ajaloos väga palju tagasi minema, nimelt viimane I kvartali üle 18% kasv oli 2012. Muidugi on I kvartali põhjal väga ennatlik teha järeldusi kogu aastale, sest I kvartali tulemused vs. ülejäänud kvartalid on kõige väiksema osatähtsusega. Samas mingeid ootusi see ikkagi näitab. Ütleksin, et viimased viis aastat on sektoris olnud suhteliselt stabiilsed nii mahtude kui ka hinna poolest.“
Ehitussektori kasv sai tuge nii hoonete (+12%) kui ka rajatiste (+37%) mahu kasvust. Rajatiste osatähtsus on umbes 1/3 koguturu mahust.
René Zibo arvates mingit anomaaliat selle aasta I kvartali tulemustes ei ole ning tornkraanadest pikitud Tallinna linna pilt pigem toetab sektori tervist. „Kui aga peaksin nüüd mingil põhjusel hakkama sisendhinnad kiiremini tõusma kui mahud, siis võiks juba hakata otsima ohumärke,“ lisab ta.
Küsimusele, miks ehitajad nende tulemuste peale suurt optimismi üles pole näidanud, vastab René Zibo nii: „Ehitajad on alati olnud pigem tagasihoidlik rahvas ning keskendunud rohkem ruumi visuaalse pildi täiustamisele, kui oma edusammudest rääkimisele. Meie näeme sektorit paari aasta perspektiivis stabiilsena, kus jätkub piisavalt tööd pea kõigile turuosalistele.“
Loomulikult on tähtis veel tehtud tööde kvaliteet, mis on kindlasti tarbija üks valiku kriteeriume. „Olukorras, kus riik tellib ca 50% turu mahust, ei ole ehitajatel tõesti väga palju ise teha. Muidugi lisaks ehitamisele tuleb järjepidevalt tegeleda ka efektiivsuse analüüsi ja parandamisega ning kriitilise likviidsuse hoidmisega,“ ütleb pankur.
Kõik on korras, kui hind on tasakaalus mahtudega
Kasv on tulnud nii era- kui riiklikust tellimusest. Lähiaastatel on eeldada riigi tellimuse kasvu seoses suuremahuliste infrastruktuuri projektide lisandumisega (näiteks Tallinn-Tartu maantee ehitustööd). René Zibo loodab, et ka eratellimus suudab jätkata tõusvas trendis, aga seal sõltub see väga palju turu nõudlusest.
„Nagu elu on näidanud, võivad ehitussektoris projektid aktuaalseks muutuda ja teinekord ka kaduda enne alustamist päris ootamatult. Reaalsete tööde mahtu väga palju üle 2-3 aasta ette näha on juba ennustamine. Julgen väita, et nii kaua, kui ehitushind on tasakaalus ehitusmahtudega, võib olukorda pidada igati aktsepteeritavaks nii turu, tellija kui ka ehitaja suhtes,“ on René Zibo optimistlik.
