„Kui omada tänapäevast insenerteavet, näha kortermaja majandamiseks vajalikku tervikpilti ja hankida vajalikud kooskõlastused, siis jah, kõike saab ehitada ja remontida. Ettevaatlikuks teeb see, et isegi projekti olemasolul hoitakse korteripõhiste remontidega kokku pealtnäha väheolulistelt detailidelt nagu piisav ventilatsioon ja niiskustõkked. Tänapäevaste materjalidega õhutihedaks renoveeritud korterites hallituse ja niiskuskahjustustega kaasnevaid probleeme ei osata veel ette näha,“ räägib Veiko Välja.
Sauna ehitamine olemasoleva korteri remondi käigus vajab väga hoolikat kavandamist. Sõltumata sellest, kas asub korter linnas või maal, on võimalike lahenduste pakkumiseks vaja selgitada kortermaja tehniline valmisolek, tutvuda kortermaja tehnilise seisukorra ja olemasoleva projektdokumentatsiooniga. ”Sauna ehitamine kortermajja nõuab muuhulgas põhjalikke teadmisi ventilatsiooniinseneri ja -projekteerija töövaldkonnast. Korteriremondi käigus ise uue sauna ehitamine ilma pädevaid spetsialiste kaasamata võib varem või hiljem kaasa tuua suurema jama,” ennustab Veiko Välja.
Eksimuste vältimiseks toimib lihtne reegel - kõik kortermajas ettevõetavad ehitus- või remonditööd, mis muudavad hoone või korteri ehitusaegset planeeringut ja tehnosüsteeme, tuleks esmalt kooskõlastada nii ühistus kui ka kohalikus omavalitsuses.
Puhtalt praktilise poole pealt vajab sauna ehitus eelkõige kerise paigaldamist. Kerise kaks klassikalist tüüpi on elektrikeris ja puukütte keris. Esimene neist eeldab, et korteri juhtmestik ja peakaitsmed võimaldavad piisava võimsuse ühendamist ja teine variant eeldab turvalist põlemisgaaside ärajuhtimise võimalust.
Vältimaks kortermajas kaasomandis oleva vara kahjustamist ( näiteks seinakonstruktsioonide niiskuskahjustused, hallitus ), peavad saunas olema nõuetekohased auru- ja niiskustõkked ning soojustus. Muidugi koos hästi toimiva õhuvahetusega.
”Renoveeritavasse korterisse sauna ehitamine koos kõigi vajaminevate kooskõlastustega teeb selle võrdlemisi kulukaks ettevõtmiseks. Samas ilma kulutusi tegemata pole võimalik tagada kõigi elanike ohtutust ja kaasomandi säilimist,” ütleb Veiko Välja.
Tema sõnul on omavolilised ja kooskõlastuseta tehtud ümberehitused tõsine probleem. Suurimateks kaotajateks selles olukorras jäävad need korteriomanikud, kes omavoliliselt ümberehitatud korterit soovivad näiteks müüa või kindlustada, kuid ei saa seda ilma puuduvate kooskõlastusteta teha.
”Pole harvad juhud, kus oma korteris kaasomandiga mittearvestavale remontijale mõistetakse kohaliku omavalitsuse poolt tuhandetesse eurodesse küündiv sunniraha, koos kohustusega taastada renoveerimisele eelnenud olukord,” teab Veiko Välja rääkida.