Kinnisvara tehnilisest seisukorrast tervikpildi puudmine ja soov iga hinna eest korrashoiuks või remondiks vajalikke vahendeid kokku hoida, võivad põhjustada koduomanikele tõsiseid probleeme ja isegi pöördumatute tagajärgedega õnnetusi.
Kõnekaim juhtum pärineb möödunud aasta algusest, kus õhutihedaks renoveeritud korteri gaasiboileri tekitatud vingugaasi tõttu kaotas oma elu 6 aastane laps. Vaid mõni aeg hiljem, peale

KOV ja päästeameti spetsialistide läbiviidud korteriühistu liikmete personaalset nõustamist, juhtus samas kortermajas uus õnnetus.
Sarnase esmapilgul enesehävitusliku käitumise üheks ajendiks võib üsna tõenäoliselt pidada laialdaselt propageeritud hoonete energiatõhustamist. Lihtsalt öeldes soovivad paljud korteriomanikud ja -ühistud konstruktsioonide soojustamise või ka näiteks korteris akende vahetamise ja „liigsete“ ventilatsiooniavade sulgemisega küttele kuluvat raha kokku hoida. Kõike seda siis tõestatult elanike tervise või lausa elu ohtu seadmise hinnaga.

Hiljuti inglise teadlaste antud hinnangu kohaselt võib energiatõhusate hoonete siseõhu halb kvaliteet 2050. aastaks kahekordistada sealsete astmahaigete arvu. On üheselt selge, et hoonete energiatõhususele esitatavate nõuete kasvuga võivad suureneda kodudes puudulikust õhuvahetusest tingitud terviseprobleemid – sagenevad erinevad hingamisteede haigused ja allergiad. Mis on otsene lisakulu nii elanike endi rahakotile kui riigi haigekassale.

Vinguanduri paigaldamine ei lahenda õhuvahetuse probleemi

Kui patsient tunneb ennast halvasti, siis soovitab arst tal esmalt mõõta kehatemperatuuri. Vaid kraadimisega ükski pädev arst haigusi ei ravi. Korteriomanike kaitseks ja ühena probleemide ennetamise vahendina on peatselt jõustuva seadusega ette nähtud ohust teavitava anduri paigaldamine. Vingugaasi anduri paigaldamise kohustus ( gaasiboileriga korterite omanikud ), kirjutati seadusesse just peale üha sagenevaid ja saatuslike tagajärgedega õnnetusi.

Kuid kas üksi anduri ostmine ja paigaldamine lahendab puuduliku õhuvahetuse probleemi? Lisaks vajab eriti just niisketes ruumides töötav andur töökorras püsimiseks pidevat hooldust ja kontrolli, mille eest hea seisma ja vastutama peab ikka vaid konkreetse korteri või maja omanik. Kaasaarvatud need omanikud, kes soovivad küttelt ja ventilatsioonilt raha kokku hoida.

Kõigi ruumide õhuvahetuse toimimist saab ja tuleb kontrollida

Kehva ventilatsiooni võib esineda kõigis korterites ja majades. Erandiks pole kõrge energiatõhususe klassi saanud hooned, kuigi võiks arvata, et see on vaid vanemate ja remontimata hoonetega kaasnev probleem. Seda esineb teadaolevalt just nended hoonetes, kus on kasutatud kaasaegseid ehitusmaterjale ja tehnosüsteeme, kuid ei ole sealjuures arvestatud piisava õhuvahetuse tagamisega.
Sellistes hoonetes ei pruugi ventilatsiooni tagamiseks abiks olla isegi traditsiooonilisest akende avamisest. Või milleks siis sellisel juhul üldse hooneid tänapäeva nõuetele vastavalt soojustada, kui nendele töödele kulutatud summad külmal ajal läbi akna tuulde lasta?

Kuidas majandada ja remontida odavamalt

Kasutuses olevate ehitiste ohutuse tagamiseks tuleb nende terviklikku tehnilist seisukorda vähemalt iga 5 aasta järel hinnata. Ventilatsiooni toimimist samuti. Ilma piisava remondi ja hoolduseta pole ükski hoone igavene.

Seega tasuks lisaks andurite paigaldamisele, hiljemalt kinnisvara ostmise/omandamise või selle järgsel ajal korraldada oma vara korrashoiu ja säilitamise parem kavandamine – dokumenteerides aegsasti võimalikud puudused ja nende kõrvaldamiseks vajaminevate tööde maksumused.
Määratledes ühtlasi hoone seisukorra ajajoonel, ehk siis hoone konstruktsioonide ja kõigi tehnosüsteemide töökorras hoidmise "parim enne" ajavahemikud.

Võimalike probleemide tähelepanuta jätmine ja edasiklükkamine vaid suurendavad vajaminevate tööde maksumust. Tööde kallinemine ei tulene ainult hindade tõusust vaid ka sellest, et hoonete kahjustused ajas üha kiiremini süvenevad.