Üldjuhul peaks igal kütteseadmel olema eraldi lõõr. Erandina võib ühte suitsulõõri ühendada kuni kaks samal korrusel ja sama küttega seadet, mille suitsu temperatuur on kuni 400 kraadi ning korstnaühenduste vahe vähemalt 60 cm. Sel juhul peavad olema ka eraldi siibrid mõlema kütteseadme ja korstna vahel. Eri korrustelt samasse lõõri liitmine on tuleohutuse seisukohalt keelatud. Küttesüsteemi planeerimisel tuleks arvestada nii paigaldatavate kui ka tulevikus lisanduvate seadmetega. Tänu järelpaigaldatavatele liidetele ei pea kohe kõiki ühendusi valmis tegema.
Kuhu korsten majas tuleb ning kas see ehitatakse hoonesse sisse või hoonest välja?
Korsten tuleb teha võimalikult vertikaalne ning valida lühim ja sirgeim tee küttekoldest suitsu väljajuhtimiseks. Korstna kõrvalekalle vertikaalsuunast võib olla kuni 45 kraadi, kuid juba 30-kraadiste kallete puhul tuleb tähelepanu pöörata korstna toestamisele ning puhastusluukide lisamisele.Puhastusavad peavad paiknema kõrvalekallete läheduses.
Kas kütteseadme ja korstna ühendamiseks on vaja ehitada horisontaalsed ühenduslõõrid?
Ühenduslõõrid ehk sleped ei tohi läbida ehitise konstruktsioone, peavad olema võimalikult lühikesed ja sisenema korstnasse kuni 45-kraadise nurga all. Märja keskkonna ehk madala temperatuuriga suitsugaaside korral peab kasutama selliseid detaile, millega on tagatud kondensaadi äravool spetsiaalsesse anumasse ja võimalus kondensvee eemaldamiseks (näiteks puhastuskorgid).
Kui kõrge peaks tulema korsten?
Arvestada tuleb nii korstna üldpikkust kui ka ka katusest väljaulatuva osa minimaalset kõrgust, et oleks tagatud tuleohutus ja vajalik tõmme. Kuni 30-kraadise viilkatuse korral peab korstna harjapoolne külg ulatuma vähemalt 0,8 meetrit üle katusepinna, teravama kaldenurga korral olenevalt katusematerjali tulekindlusest vähemalt 1-1,5 meetrit ning lamekatuse korral vähemalt 1 meeter katuse pinnast või 3 meetri raadiuses asuvatest takistustest (katuse rinnatis, ventilatsiooniseade vms). Kuna korstna ülemise otsa avatus erinevatest suundadest puhuvatele tuultele parandab oluliselt tõmmet, on kasulik paigutada korsten katuseharjale.
Milline peaks olema korstna viimistlus?
Näiteks täispikkuses väljas paiknev korsten võib vajada lisasoojustust, maja sees olevaid korstnamooduleid võib krohvida ja värvida. Korstna võib katta kipsplaatidega vaid juhul, kui need on kinnitatud karkassile ning on tuleohutuse tagamiseks korstnast nõutud kaugusel. Kindlasti tuleb korstna katusepealset otsa kaitsta vihmamütsiga ning jälgida, et lumi ja tuul ei kahjustaks korstent. Seetõttu on soovitav katta korstnapits pleki, plaatidega või krohviga. Süttimisvõimelise katusematerjali korral võib olla vajalik ka sädemepüüdja.
Kuidas saab korstent puhastada?