1/1

1. Lisaks: Ehitusloata lammutamine on karistatav rahatrahviga

Lammutamine on ehitamine

Hoonete ja rajatiste lammutamine kuulub ehitustegevuse alla ning on reguleeritud ehitusseadusega. Kuido Kaskla räägib, et hoone lammutamiseks tuleb läbi teha uue hoone ehitamisega täiesti sarnane protsess: koostada ehitusprojekt hoone lammutamiseks, kooskõlastada see erinevate võrguvaldajatega ning lõpuks taotleda hoone lammutamiseks ehitusluba. Lammutamistööde alustamisel ja lõpetamisel tuleb kohalikule omavalitsusele esitada teatised, kogu protsess lõpeb korrektse jäätmeõiendi esitamisega.
Ehitusloata lammutamine on karistatav rahatrahviga. Aare Asber, ehitusinsener ja ACTO Consult OÜ tegevjuht ütleb, et lammutamiseks vajaliku ehitusloa väljastamise eelduseks on nõuetekohane lammutusprojekt, omavalitsusele esitatud vastav taotlus ning tasutud riigilõiv. Väikeehitiste korral (ehitusaluse pindalaga 60 m²) tuleb esitada omavalitsusele ehitusteatis – siin riigilõivunõue puudub, kuid lammutusprojekt tuleb üldjuhul siiski esitada.
Nõuetekohane lammutusprojekt koosneb järgnevatest osadest: tehnoloogiline järjekord, toestuse vajaduse äranäitamine, tööde organiseerimise projekt, lammutusjäätmete võimalik taaskasutamine ja keskkonda säästev ladustamine.
„Tehnoloogiline järjekord tähendab seda, et seletuskirja või jooniste näol kirjeldatakse, kuidas ja millises järjekorras konstruktsioonide lammutamist teostatakse,“ täpsustab Asber. „Üldjuhul alustatakse lammutamist hoone ülemisest tsoonist, et vältida võimalikke varinguid. Kui tulenevalt lammutustehnoloogiast on vaja mõnda konstruktsiooni toestada, siis kajastatakse ka see info projektis.“ Palju sõltub sellest, kas ehitis lammutatakse osaliselt või täielikult, millist tehnikat lammutamise juures kasutatakse jne.
Tööde organiseerimise projektis kajastatakse objekti logistikat: kus paiknevad jäätmekonteinerid, kuidas liiguvad objektil ehitustööde masinad, kus on kaitstavad objektid jms.
Lammutusprojekt sisaldab jäätmemahtude loendit, kus kirjeldatakse tekkivate jäätmete olemust (puit, kivi, klaas, ohtlikud jäätmed jne) ning nende kogust. Asberi sõnul on projektis kirjas ka jäätmete edasine saatus – puitu võidakse kasutada näiteks kütteks, kivimaterjal võidakse purustada ja kasutada täiteks. Ohtlike jäätmete ladustamisele kehtivad omad nõuded, neid kõik jäätmejaamad vastu ei võta.
Targalt koostatud lammutusprojekt võimaldab hoida kokku ressursse taaskasutatavate materjalide ja konstruktsiooniosade arvelt, säästes raha ja elukeskkonda.

Kunstiakadeemia vana hoone lammutamine 2010. aasta kevadel. Töid teostas Aspen Grupp. Terje Lepp


Tervikliku lammutamise protsessi võib tinglikult jagada järgmisteks etappideks:

• Ettevalmistus, mille käigus ühendatakse hoone lahti kommunikatsioonidest ning tühjendatakse sisustusest
• Kergemate konstruktsioonide, näiteks aknad, uksed, põrandakatted, ripplaed, sisekommunikatsioonid jne, (käsitsi) lammutamine, eesmärgiga tagada jäätmete parem sorteerimine
• Hoone põhikonstruktsioonide lammutamine
• Ehitusjäätmete sorteerimine, töötlemine ja äravedu
• Ehitusplatsi korrastamine

Ehitus ja Remont
1/1