Eelistatud on ennekõike kvaliteetse siseviimistlusega ja möbleeritud ühetoalised keskküttega korterid, millede järgne nõudlus ületab pidevalt pakkumist nii Tallinnas kui Tartus. Üürileandmise perioodid jäävad vastavatel korteritel maksimaalselt mõne nädala piiresse.
Perioodid on korteriomanike sõnul pikenenud köök-tubade lõikes pea kaks korda, mille juures jutt käib aga endiselt alla nädalasest perioodist.

Tallinnas on ligi 10-15% Kesklinna ja selle lähipiirkondadesse jäävatest uusehitiste korteritest suunatud üüriturule, mis on aga 2-toaliste rohkuse tõttu tõstnud nii pakkumiste arvu kui ka sellest tulenevalt üürileandmise perioodi. Statistiliselt vaadatuna on Tallinnas küll keskmine üürihind kasvanud, kuid see on tugevalt mõjutatud uute korterite pakkumisse lisandumisest.

Üürihinnad on võrreldes korterihindadega märgatavalt vähem kasvanud

Üürihindade kasv on viimaste aastate vältel püsinud ligi kolm korda aeglasem kui korterihindade kasv, mistõttu on kallinevate korterihindade taustal on üüritootlused stabiilselt vähenenud.
1980ndate teises pooles sündinud noored on asunud üürikorteritest lahkuma ning soetama omale päris enda kodu. Viimasest on suures osas tingitud ka tänane turuaktiivsus, kus ostjad vanuses 25-35 moodustavad ligi 50% tüüpkorterite tehingute arvust.
Üürnike lahkumine on aga suurendanud üürileandjate nii närvi- kui ajakulu, sest üürnikud vahetuvad tihedamini ning kõigest 5-6%-lise tootluse juures taolist rabelemist paljud kinnisvaraomanikud ette kui kujutanud.

Viimastel perioodidel aina enam kasutatavaks lahenduseks on saanud erinevad üürilepingutega seotud lahendused. Küsitakse nii üürilepingu sõlmimise tasu, tavapärase 1 kuu tagatisraha asemel suuremat summat ning ühtlasi ka näiteks lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagatisraha ulatuses n-ö leppetrahvi.

KredExi toel rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite perioodilisi laenumakseid ja n-ö remondifondi tasusid, mida üürnik ideaalis tasuma ei peaks, on aina enam hakatud peitma igakuise üürihinna sisse, kus tasutakse näiteks igakuiselt samas suurusjärgus üüri ning kõrvalkulud on aasta läbi omaniku kanda. Kõikvõimalikud taolised lahendused ei pruugi alati olla küll kooskõlas võlaõigusseadusega, kuid üürnike teadmatuse ning tugeva nõudluse tõttu ei ole lähiajal Eesti üüriturul üürnike jaoks kergendavaid muutusi oodata.

Üürihindade kasvu pole oodata

Kuigi üürikorterite pakkumine on kasvanud, ei ole üürituru aktiivseimad segmendid siiski märgatavalt üürilevõtja keskseks muutunud. Tallinna linnas on üürikorterite pakkumise kogumaht endiselt võrdlemisi sarnasel tasemel kui möödunud aastatel.
Üürihinna üle kauplemist võib pigem märgata 2- ja enamatoaliste korterite osas, millede üürnikeks olid varasemalt leibkonnad, kes on tänaseks omale enda kodu ostnud. Kuigi kasvanud inflatsioon võimaldab mitmete üürilepingute alusel aasta alguses üüri tõsta, ei ole siiski üürihindade terviklikku kasvu oodata. Aasta algusest rakenduv tulumaksureform võib ajutiselt tõsta väiksemate korterite osas üürnike vahetumist, kes otsustavad lisanduvat vaba raha kasutada elamistingimuste parandamiseks.
Allikas: Arco Vara