Olmetingimustes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne suublasse ehk veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama, on reovesi. Reovesi tekib inimtegevuse tagajärjel ning puhastama peab seda seetõttu, et reovees ületab saasteainete hulk lubatud piirnorme. Reovesi saab soovimatutest organismidest ja saasteainetest puhtaks reoveepuhastuses. Puhastist väljuv reovesi on heitvesi — see vastab õigel puhastamisel kehtestatud normidele ning selle saab lasta suublasse, milleks on tavaliselt looduslik veekogu. Enamasti on heitvee omadused algselt kasutatud vee omadest halvemad, harvem on loodusesse lastud heitvee omadused samad mis esialgsel veel.

Kinnistult juhitakse ära olme- ja tootmisreovesi, sademevesi, kuivendus- ehk drenaaživesi ja lekkevesi.

Olmereovesi tekib eramutes, taludes, suvilates, hotellides, motellides, kämpingutes jm. See jaguneb pesu-, kümblus- ja köögiveeks (neid kokku nimetatakse majapidamisreoveeks ehk hallveeks) ning WC-veeks ehk mustveeks.

Tootmisreovesi pärineb tootmisprotsessidest ja tekib loomakasvatuses, põllusaaduste töötlemisel ja teenindusettevõtetes.

Sademevesi on atmosfäärist sadanud vihma- ja lumesulamisvesi. Asulates juhitakse reoveepuhastisse ainult parkimis- ja laoplatsidelt, teedelt jm kõvakattega aladelt voolav reostunud sademevesi. Selle reostumus on otseses sõltuvuses inimeste käitumiskultuurist ja piirkonna heakorrast.

Drenaaživesi on kinnistu pinnasest ärajuhitav liigvesi.

Lekkevesi on läbi lekkekohtade kanalisatsioonitorustikesse, -kaevudesse ja -pumplatesse tunginud vesi. Kaevud ja torud võivad lekkida põhjavee kõrgseisu ajal, mil vesi tungib maast sisse, või madalseisu ajal, mil vesi tungib maasse. Igal juhul ei tohi olla kumbagi leket.

Allikas: käsiraamat "Omaveevärk ja omakanalisatsioon"

LOE LISAKS: