Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6—8 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse metsa- ja puidutööstuses tekkivat saepuru ning höövellaastu. Puidutööstuse jääkmaterjal jahvatatakse ning pressitakse suurel rõhul pelletiteks. See halupuu tänapäevane alternatiiv on puhas kohalik ja taastuv kütus, mis säästab nii keskkonda, raha kui ka aega.

Pelletid kui keskkonnasõbralik valik

Puit kui pelleti toormaterjal on taastuv ja kasvab meie ümber ning on keskonnasõbralikult ja säästlikult kasutatav energiallikas. Pelletite ladustamisel ning hoidmisel puudub keskkonna saastamise risk. Saadav kütus on tänapäeval ainuke kodumaine taastuvenergia valdkonda kuuluv katlakütus, mille kasutamisel nii väikestel kui ka suurtel võimsustel saavutatakse vedel- ja gaasikütuse puhtus, mugavus ja automatiseeritus.

Pelletid põlevad CO2 neutraalselt — nad eraldavad põledes sama palju süsinikdioksiidi, kui palju puit oma kasvamise ajal endaga sidus või eraldaks siis, kui puit jääks metsa ning mädaneks ära. Õli põletamisel tekkiv CO2 jääb atmosfääri pidama, kuid puitkütusest vabanev CO2 on osa looduse ringlusest — see tarbitakse uuesti kasvavate taimede poolt ära.

Tume või hele pellet?

Levinud on arusaam, et hele pellet on kvaliteetsem ja suurema kütteväärtusega kui tume pellet. See võib osutuda tõeseks juhul, kui pelletite tootmisprotsessis kasutatakse madalama kvaliteediga tooret, näiteks puukoort. Siis muutub pelletite värv tumedamaks, suureneb pelletite tuhasus ja põlemisprotsessi käigus hakkab tekkima sulanud klaasi taolist massi, mis tuleneb puukoores olevast liivast ja mullast. Sellise toormesisaldusega pellet rikub soojatootmisseadmeid, pelletikatel nõuab pidevat hooldust, põlemise reguleerimine on keeruline ja saadav kasutegur on tunduvalt madalam. Ühtlasi suureneb ka pelleti kulu.

Tumedam pelleti värvus võib olla ka tingitud tootmistehnoloogiast – märg saepuru muutub trummelmeetodiga kuivatamisel (märg saepuru viiakse kokku kuuma õhuga) oma värvuselt tumedamaks. Seega tumedamat värvi pelleti kohta ei saa üheselt väita, et ta on kehvema kvaliteediga kui hele pellet. Väga tähtis on aga teada, millest on pellet valmistatud ja kuidas see on toodetud. Täiesti heledat värvi pellet saadakse kuiva saepuru kasutamisel või märja saepuru kuivatamisel madalatemperatuurilise tehnoloogiaga.

Millal mõelda pelletiküttele?

Lääne-Euroopas on pelletiga kütmist harrastatud juba üle 30 aasta. Viimase kümne aasta jooksul on pelletitega kütmine teinud suure tõusu ning pellet kui kütus leiab aina rohkem kasutust üle kogu maailma.

Pelletiküttele tasub mõelda eelkõige siis, kui kasutuses on mõni kallim lahendus, nagu elektri-, õli- või gaasiküte. Eestis on enam kui 2000 majapidamist, mida köetakse pelletitega, kuid rohkem kui 3000 elamises on veel kasutusel õliküte. Kuna niigi kalli kütteõli hinnad on aktsiisitõusude tõttu üha kasvamas, on õliküttest loobumine praegu väga aktuaalne. Pelletiküte on üks parimaid alternatiive, sest teatud juhtudel saab olemasoleva õlikatla ümber teha pelletikatlaks. Selline investeering tasub end ära juba ühe kütteperioodiga.

Üldiselt pelleteid ahju kütmisel ei kasutada, ennekõike on pellet kütus, mille põletamist saab kergesti automatiseerida ning seega on nad ette nähtud kasutamiseks spetsiaalsetes põletites, kus kütuse etteandmise teevad selleks ettenähtud seadmed.

Eramajale sobiv pelletipõleti maksab koos paigaldusega 1500—1700 eurot — just selle summa hoiad pelletiküttele üle minnes aastas kokku. Pelletiküte on täielikult automatiseeritav ning uued pelletipõletid ja -katlad on kasutusmugavuselt võrreldavad nii õli- kui gaasikateldega.

Samuti tasub pelletikütet kaaluda siis, kui kasutad halupuud, mis on küll soodne, ent ebamugav. On suur vahe, kas kulutad oma maja kütmisele 3—4 tundi iga päev või 10—15 minutit nädalas.

Pelletite ladustamisest ja katla hooldusest

Pellet ei ole niiskuskartlikud. Kuid kindlasti kardab see pealesadavat või pelletimahutisse sisseimbuvat vihma ja lund. Pelleteid võib ka meie talvetingimustes vabalt hoida väljas isoleerimata, kuid ventilatsiooniavadega varustatud terasmahutites. Kodutarbija saab neid osta suuremates ja väiksemates pakkides.

Ainus lisategevus, mida tuleb võrreldes vedel- või gaasikateldega pelletikatelde puhul teha, on tuha eemaldamine põlemiskambri alt. Pelletitega küttes ei teki palju tuhka, kuid pelletite tuhatekkimine oleneb pelletite liigist. Premium-tüüpi pellet toodab tuhka kuni 0,6% kuivainest ehk maksimaalselt 5,64 kg tuhka ühe tonni (1,54 m3) pelleti põletamisel. Näiteks eramaja aastane tuhakogus on keskmiselt 25 kg, mistõttu on katelt vaja puhastada paar korda aastas.

Suurtes katlamajades sõltub teenindamise sagedus ärapõletatud pelletite kogusest ja vajadusest hooldustööde järele antakse teada põlemisautomaatika näitude alusel. Tööstuspellet tekitab tuhka kuni 1,5% kuivainest ehk maksimaalselt 14,1 kg tuhka ühe tonni (1,54 m3) pelleti põletamisel.

Põletivahetusega ümberseadistatud õli- või tahkekütuse katlad vajavad hooldamist keskmiselt üks kord kuus ja see sõltub peamiselt tuhakoguja mahutavusest ning katla ehitusest.

Pelletimahuti suurusest sõltub selle täitmise sagedus ja viimane on otseselt seotud vajaliku soojusenergia kogusega. Näiteks keskmine eramu vajab pelletit talveperioodil ca 300 l nädalas.


LOE LISAKS: