Millist katust majale valida?
Meie kliimas on korralikul katusel täita ülioluline roll, see peab pidama kinni tuult ja vihma, taluma suurt lumekoormust ning ka kõrvetavat päikest. Hea katus algab läbimõeldud planeerimisest, alustades sellest, milline katus on projekteerimistingimustes ette nähtud, mis sobib ümbruskonnaga ja lõpetades sellega, kuidas teha katusekattele sobilik konstruktsioon, aluskate, soojustus, tuulutus ning lisada toimiv vihmaveesüsteem, nii et katus püsiks pea kohal tervena ja täidaks oma ülesannet aastakümneid.
Majale tuleks ehitada katus, mis meeldib majaomanikule — katus paistab kaugele, selle all elatakse kaua, selle kuju ja -materjali ei vahetata iga päev. Tavaliselt mõjutab katusevahetus hoone välimust ja selleks võib vaja minna luba.
Uuele majale katusematerjali valides tuleb kaalukausile panna unistused ja võimalused ning leida nende vahel tasakaal. Lihtsamat tüüpi majale ei sobi tornidega katus näiteks. Kindlasti pea nõu katusespetsialistidega ning projekteerijaga, sest neil on kogemusi.
Kui maja on ristkülikukujuline, siis pannakse sellele tavaliselt viilkatus. Kui tegemist on keerulise katusega, milles on palju aknaid, vintskappe, erinevaid kaldeid, võiks kattematerjal olla lihtsalt paigaldatav. Sellise keerulisema katuse ehitamine maksab kindlasti rohkem kui tavalise viilkatuse pealepanek.
Materjalivalikul arvestatakse ka kaldega — mida lamedam katus, seda tihedam peaks olema kattematerjal.
Katusepaneku eelarvet koostades tuleb arvestada aluskatusega: aluskate, roovid, tuulutusliistud, laudis, lisaks töö maksumus. Unustada ei tohi ka läbiviike, vihmaveesüsteemi ja katuse turvavarustust.
Eesti kliimasse sobib viilkatus
Tänapäeva väikemajal on kas viil-, pult- (ühe kaldega) või poolkelp- või kelpkatus. Tehakse ka lamekatuseid, kuid siiski palju harvem kui viilkatuseid. Eesti populaarseim katusetüüp ongi viilkatus, mis on kaetud kas pleki või kiviga. Viilkatus ja eriti laia katuseräästaga viilkatus on ka mõistetav ning ühtlasi asjalik valik, kuna sedatüüpi katuse järsk kalle võimaldab katuselt alla tulla liiglumel, mille raskus võiks katust kevade poole tõsiselt kahjustada.
Kattematerjali valikul tuleb lähtuda katuse kaldest, sest näiteks lamedale katusele ei sobi kõik materjalid. Katusekalle antakse suhtarvuna, milleks on katuse kõrguse ja horisontaalprojektsiooni suhe, või kraadides (katuseviilu ja horisontaalprojektsiooni vaheline nurk). Projektis võib olla määratud nii katuse tüüp, kalle ja isegi kattematerjal.
Viilkatuse kattematerjali valik on lai. Järsule katusele sobib põhimõtteliselt mis tahes kate, kui aga ettevalmistustööd on korralikult tehtud. Sobivad nii kivi, teras, vask, bituumen kui ka aspestivaba eterniit. Terasplekk võib olla tsingitud, lisakattekihiga, profiil- või valtsplekk. Levinud on ka kivikatused, kivid on valmistatud betoonist või savist.
Lamekatus ja selle osad peavad taluma vee ja lume survet. Harilikult kasutatakse lamekatuste kattematerjalina modifitseeritud bituumenist rullmaterjali. Lamekatuse kattematerjal peab olema homogeenne, st olema veetihe, vastu pidama survevee mõjule. Seega tuleb lamekatuse kattematerjali valikul hoolega arvestada ilmastiku mõjudega. Eramajadele tüüpilised viilkatused ei ole homogeensed, st et kattematerjal ei ole survevee suhtes täiesti veetihe. Vesi voolab kaldpinda mööda hooga alla.
Plekk-katuse eeliseks on tema kerge kaal
Terasplekk on tavaliselt kuumtsingitud ja pinnakattega kaetud, selle eeliseks on kerge kaal ning profiilide, pinnakatete ja värvide lai valik. Terasplekk-katust on lihtne hooldada ja ta on väga vastupidav, tema elueaks lubavad eri tootjad kuni 40 aastat, ka ei nõua selline kate massiivset katusekonstruktsiooni. Ent teraspleki mõõtmisel ja paigaldamisel peab olema hoolikas, sest materjal tuuakse kohale mõõtulõigatult. Katuse pindala ja materjali kogus tuleb võimalikult täpselt välja arvestada, sest katust pärast lappima hakata on üsna tülikas.
Plekk-katustest kõige vastupidavam on valtsplekk-katus, kasutatakse ka vaskplekki, eriti väärtuslikumatel hoonetel, ja vähesel määral ka alumiiniumplekki.
Valtsplekk-katused on hästi veekindlad ja pika eaga ning neid iseloomustavad suured siledad plekkpinnad. Neil puuduvad kruviaugud ja jätkud on väga hermeetilised, sellise katuse panekuks kulub palju aega. Tänu suurepärasele veekindlusele saab valtsplekki kasutada ka väga lamedatel katustel. Valtsprofiil sobib kõigi hoonete katustele ja igasse arhitektuuripiirkonda, kaasa arvatud miljööväärtuslikesse rajoonidesse ja muinsuskaitse all olevatele majadele. Valtsplekk-katuste peale paigaldatakse väiksed korstnad, mis muudavad katuse hingavaks ning juhivad selle alla kogunenud sooja õhu ja niiskuse välja.
Trapetsprofiilide näol on tegu ehk kõige odavama katusekattega, nad on sirgjoonelised ja minimalistliku kujuga, sobides ka lamedamatele katustele. Katuseplaatide veetihedust parandab külgülekatte alla jääv veesoon ning seda saab suurendada tihendite paigaldamisega plaatide külgülekattesse. Trapetsi puhul on vaja jälgida profiili mustrit, eriti juhul, kui on vaja parandada vana katust — erinevatel tootjatel on erineva kõrguse ja vahega trapetsilained.
Kivikatus on hea vaikne katus
Kivikatus on meie kliimas samuti väga hinnatud, tegu on vastupidava katusekattega, lisaks on see vaikne katus, tugevast sajust tingitud müra tuppa ei ole kosta. Kivi nõuab omale tugevat katusekonstruktsiooni ja on plekk-kattest kallim. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata roovituse õigele sammule, et see jääks täpselt kivimustri alla. Kuna kiviprofiilide kõrgus on suhteliselt madal, siis väga lamedate katuste puhul neid kasutada ei saa.
Kivikatuste kivid valmistatakse kas betoonist või savist. Betoonkatusekivide valmistamisel pressitakse pigmentidega segatud betoonimass vormi, keraamilised kivid vormitakse savist ja põletatakse. Tootmisviisist tulenevalt on betoonist katusekivid mõõtmetelt täpsemad kui keraamilised.
Betoonkivi sobib igasuguse kujuga katusele, lihtsast viilkatusest kuni keeruka kelpkatuseni. Kivikatte alla sarikate peale laotatakse aluskate ristsuunaliselt. Keerulise kujuga katuse aluskatusel kasutatakse täislaudist, millele pannakse aluskate.
Et tegu on niigi raske katusega, siis tuleb lumerohkel talvel lumi katuselt kindlasti alla saada, sest see muudab katuse muidu veel raskemaks.
Bituumensindel on nägus ja sellega kaetud katus vaikne
Bituumen on vastupidav, vaikne ja värviline katusekattematerjal, mis sobib nii uuele kui ka vanale majale, ning igale katusetüübile, nagu viilkatus, mansardkatus, kelpkatus. Bituumensindli alusena kasutatakse täislaudist, mis muudab katuse ühtlaselt siledaks ja korrapäraseks, lisaks on sellisel katusel hea turvaline liikuda.
Bituumensindli pealiskiht on värvitud kivipuiste, mis kaitseb ultraviolettkiirguse ja ilmastikuolude eest. Sellist katust on lihtne paigaldada, kuna materjal on kerge ja painduv, lisaks ei nõua see erilisi tööriistu ja vahendeid. Bituumensindli erinev kuju ja värvivalik annab hea võimaluse sobiva lõpptulemuse valikuks.
Üldisemad reeglid katusekatte valikul
Katuseprofiili valikut mõjutavad nii visuaalsed kui ka tehnilised aspektid. Katus peab sobima majaga, ümbruskonnaga ja meeldima majaomanikule. Tehnilisest seisukohast mängivad rolli eelkõige katuse kalle ja külje pikkus. Mida madalam on kalle ja pikem katus, seda rohkem on vihmasaju korral katuse peal vett ja seda aeglasemalt see räästa suunas liigub. Seega tuleb madalate kallete ja pikkade katusepaanide puhul kasutada selliseid profiile, mille küljed on kõrged ning mille põhi on suhteliselt lai, et veel oleks ruumi ära voolata. Lisakaitset läbijooksu vastu pakub paanide külgülekatte alla jääv veesoon, mida mööda liigub räästasse plekipaanide omavahelisest liitest läbipääsenud vesi.
Allikad: katus24.ee ja ehituspood.eu
LOE LISAKS:
