Õhk-vesi soojuspumpa saab põhiküttena kasutada suurema enamiku kütteperioodist, see töötab vahemikus -20°C kuni +40°C. Vaid kõige külmematel talvepäevadel läheb vaja lisakütteallikat, näiteks elektriküttekeha akumulatsioonipaagis või soojuspumbas endas või lisaküttekatelt (pelleti-, õli-, gaasi- või tahkepuidu katelt).

Õhk-vesi soojuspump toodab sooja tarbevett, samuti saab selle abil maja suvel jahutada. Lisaks on õhk-vesi soojuspumpa lihtne paigaldada, kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse – veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jms.

Millisesse majja sobib õhk-vesi soojuspump?

Õhk-vesi soojuspump sobib põhikütteks uude majja, kus soovitakse hoida püsikulud võimalikult madalatena ja maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Samuti sobib see kasutamiseks korruselamutes, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Õhk-vesi soojuspumba puhul on hoolduskulu viis korda väiksem kui õlikatlal ning kütmine on suitsu-, tuha-, tahma- ja tolmuvaba. Vaja ei ole tulenormidele vastavat katlaruumi, korstnat, kütuseruumi ja katlamaja normidele vastavat ventilatsiooni.

Enamikku õhk-vesisüsteeme on võimalik kasutada renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab tarvitada veel õli- või elektriküttesüsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel juba olemasolevat soojusmahutit. Seega sobib õhk-vesi soojuspump suurepäraselt asendamaks traditsioonilisi küttekatlaid. Tavapäraste õli- ja gaasikateldega saab 1 kW sisendenergiast vähem kütteenergiat kui 1 kW. Kasutades õhk-vesi soojuspumpa saab 1 kW elektrienergiast keskmiselt 3 kW kütteenergiat.

Õhk-vesi soojuspump töötab seda efektiivsemalt, mida madalamat pealevoolu temperatuuri küttekehad nõuavad. Uusehitise planeerimisel on kõige mõistlikum valida põrandaküte, samas on võimalik edukalt rakendada ka radiaatorkütet. Mida suurema veemassiga radiaatorid on, seda efektiivsem õhk-vesi soojuspump on. Võib arvestada, et kui radiaatorite pealevoolu temperatuur külmemate talveilmade puhul (-20°C kuni -24°C) ei ületa 55°C, on õhk-vesi soojuspumba liitmine küttesüsteemi mõistlik. Reeglina on eramaja lahenduste õhk-vesi soojuspumba soojusteguriks (COP) 3,0 kuni 3,2 ning radiaatorkütte puhul 2,5 kuni 2,7.

Parim on inverter-tüüpi soojuspump

Õhk-vesi soojuspumpa valides on mõistlik valida inverter-tüüp, mis tähendab, et seade reguleerib vastavalt soojuskoormusele ise oma kompressori pöördeid.

Kui õues on külm ja maja vajab rohkem sooja, siis tõstab inverter kompressori võimsust, ning kui õues paistab päike ja on soe, siis töötab seade minimaalsel võimsusel. Tänu invertertehnoloogiale on soojuspumpa võimalik säästlikult erinevate soojuskoormuste juures tööle rakendada. Näiteks töötab inverteriga seade efektiivselt ka sügisel ja kevadel, kui soojuskoormus on talvel vajaminevast palju väiksem.

On-off-tüüpi soojuspump töötab ainult täisvõimsusel, seega igaks käivituseks kulub energiat. Iga käivitus aga koormab ja lõhub kompressorit, eriti külma ilmaga, mil seade peab töötama ligikaudu minuti vältel ebapiisava õlitusega. Nii kahjustuvad aga kompressori liikuvad osad. Just sel põhjusel tuleb seda tüüpi seadmete kasutamine lõpetada, kui välistemperatuur langeb alla -5°C. On-off-tüüpi soojuspumbad on küll natuke madalama hinnaga, kuid täisvõimsusel pidevalt sisse-välja lülitudes tarbivad nad energiat liiga palju ning ei taga enamasti oodatud energiasäästu.

Allikas: maaküte.info

LOE LISAKS: