Millised on maailma kõige nutikamad linnad? Targalt juhitud infrastruktuur ja elanike kaasamine on toonud edu

Läänemaailma linnades on ära tehtud suur töö, integreerimaks tehnoloogiat kohalikesse infrastruktuuridesse. Maailma kõige nutikamad linnad on Barcelona ja Amsterdam. Võrreldes uue laine Aasia nutikate linnadega on läänemaailm olnud edukam, ütleb arhitekt ja telesaate juht Jason Pomeroy disainiajakirjale Dezeen antud intervjuus.

Singapuris resideeruv Jason Pomeroy, kelle üheks tööks on Aasia esimene null-karbonmaja, on täiesti kindel, et Barcelona ja Amsterdam on palju edukamad nutilinnad kui näiteks uus kõrgtehnoloogiline Songdo Lõuna-Koreas.
„Tunnetus selles osas, mida linnaelanikud vajavad, on Amsterdamis ja Barcelonas suurem. Sest nende linnade ajalugu on pikem,“ põhjendas Pomeroy intervjuus Dezeenile. „Ja kui ma vaatan arenevaid Aasia majandusi, tundub, et neid juhitakse üsna karmil käel valitsusest allapoole, mitte altpoolt ülespoole.“
Pomeroy (42) külastas oma hiljutise teleshow Smart Cities 2.0 raames kaheksat linna. Esimene episood filmiti Songdos, linnas mille ehitamist alustati Seouli lähikonda kümme aastat tagasi.
Vaatamata muljetavaldavatele asjadele, mille hulka kuulub näiteks ka infrastruktuur elektrisõidukitele, esmaabi- ja valvedroonid ning videoekraanidega ühendatud kodud, on Songdo Pomeroy hinnangul juba ajast maha jäänud.
„Asja mõte on sellest, et kui sa juba alguses kõrgel tasemel tehnoloogilised lahendused sisse seada, nii prügimajandusse kui valvesüsteemidesse näiteks, siis muutub linnakeskkond nutikamaks ja inimesed hakkavad seda armastama. Kuid paraku ei juhtu alati nii,“ selgitab Pomeroy.
Kui vaadata linna praegu, on näha, et paljud tehnoloogilised lahendused on vananenud. Inimestel on telefonides FaceTime, kuid nad ei pea seda ju kasutama oma õdusas korteris. Pomeroy arvates näitab see kujukalt, et tehnoloogiat tuleb kasutada targalt, muidu on tulemus see, et asjad vananevad kiiresti.

Ka elanikud peavad uuendused omaks võtma

Kontrastina Songdole suudavad aga Barcelona ja Amsterdam näidata, kui oluline on arendada tehnoloogilisi lahendusi mitte ainult linnavalitsuse poolt, vaid et need võtaksid omaks ja kasutaksid ka elanikud. Barcelona edulugu on Fab Lab, mis õpetab inimestele ettevõtlikkust. Amsterdam on samal ajal teedrajavas rollis andmete kasutamisel infrastruktuuri muutuste juhtimiseks.
Edukad nutilinnad on aru saanud, et ülalt alla ja alt üles lahendused ei toimi, vaja on kahe lähenemise kombinatsiooni.
Pomeroy arvates on kõige põnevam nutitehnoloogiline lahendus, mis järgnevatel aastatel reaalsuseks võib saada, on iseseisvalt, ilma inimesest juhita ringi sõitvad sõidukid. Sellest võib kujuneda revolutsioon linnades üle kogu maailma.
Autonoomsetel sõidukitel on infrastruktuurile ülisuur mõju. Suured parkimisalad, mis praegu väga palju ruumi hõivavad, vajuvad unustuse hõlma. Amsterdamis, kus pool linnast asub tegelikult veepinnal, võivad iseseisvalt toime tulla paadid, mis oleksid nagu sillad nii kaupade transportimisel kui ka taksoteenuse mõttes. See on oluline mitte ainult saaste vähenemise seisukohalt, vaid nii lahenevad ka ummikud tänavatel.
Allikas: disainiajakiri Dezeen
Smart Cities 2.0 filmist võib lähemalt vaadata, kuidas linna ees seisvaid probleeme võiks nutikalt lahendada.