Graniit on maailmas enim kasutatav tugev ja külmakindel looduskivi. Külmakindluse tõttu on graniit parim kivim kasutamiseks ka Eesti kliimas, kus pehmemad kivid nagu marmor või paekivi kaotavad oma välimuse ning võivad aastatega laguneda. Mineraalidest sisaldab graniit peamiselt kvartsi, päevakivi ja vilgukivi.

Graniiti leidub paljudes värvitoonides ja omapäraste mustritega. Enamlevinud on hallid graniidid, sest need on ka kõige odavamad. Selle materjali puhul kasutatakse ka mitmeid erinevaid viimistlusviise nagu murtud, saetud, poleeritud.
Graniit on ideaalne materjal eramaja välistrepiks, äärekivideks, köögi töötasapinnaks, büroohoone fassaadiks või põrandaks.
Looduskividel on köökides alati leidunud väärikas koht.

Paekivi sobib hästi vertikaalpindade rajamiseks

Paekivi on omadustelt sarnane marmoriga. Sobib kasutamiseks interjöörides või väljas vertikaalpindadel. Paekivi on meil ehituses kasutatud juba väga ikka aega, Tallinna vanalinn on siinpuhul hea näide. Ehituskivina kasutatav paekivi peab muidugi olema vastupidav ilmastikutingimustele.

"Paas kui ehtne Eesti materjal sobib alati vertikaalpindade ehituseks. Kui aga paest teha midagi horisontaalset - põrandaid, teid ja eelkõige aiamööblit, löövad tugeval kivil välja nõrgad küljed. Päikesest, külmast ja igast veetilgast saab vaenlane - need murendavad rahvuskivi vähehaaval, kuid järjekindlalt. Mõneteise aastaga võib Eesti kliima jagu saada igast paeplaadist. Käsitsi murtud oppdal- ja ottakvartsiit on seevastu peaaegu igavesed, sest neis pole väiksemaidki mikropragusid,” ütleb OÜ Mendali juht Mati Müürisepp.

Paekivi on nii valgetes kui hallides toonides. Seda on ka lihtsam töödelda kui graniiti. Saab valida looduslikuma välimusega murtud paasi ja töödeldud ehk lihvitud paasi vahel. Paekivi kasutatakse vundamentide ja müüride rajamisel, ka sillutuskivina ja ääristuskivina.

Väldi marmori kasutamist välistingimustes

Marmorid on lubjakividest või dolomiitidest tekkinud moondekivimid, mis koosnevad enamasti ühest mineraalist – kaltsiidist (dolomiitmarmorid ka dolomiidist). Marmor on väga dekoratiivne kivim, mis on eelistatud interjöörides ja vähese käidavusega kohtades. Marmoreid on väga erinevaid värvitoone: on lumivalgeid, kollakaid, roosakaid, punakaid jne.
Oma kordumatu välimuse tõttu on marmor armastatud materjal eramajade fuajeedes ja vannitubades.

Marmorite puhul tuleb tähelepanelikult uurida nende ilmastikukindlust ning kunagi ei tasu panna poleeritud marmorit välistingimustesse, sest poleer kaob pinnalt kiiresti.
Marmori paigaldamisel tuleb arvestada nende suure värvimuutuste riskiga mörtide ja vuugisegude toimel. Eelistada tuleb õhemörtkinnitust.
Marmori kivimurrud

Liivakivi paigaldamisel väldi vigu

Liivakivi on settekivim, mis on tekkinud tard- või moondekivimite murenemisproduktide settimisel ning sellele järgnenud tihenemise ja kõvastumise protsessis. Liivakivid koosnevad põhiliselt kvartsist ja päevakividest, lisanditena esineb aga veel savimineraale, vilku, karbonaate, algkivimi tükikesi.
Liivakivide mineraalne koostis ja poorsus kõigub suuresti, mis tingib nende füüsikaliste omaduste suure varieerumise. Üldjuhul sõltub liivakivi vastupidavus liivaterasid kooshoidva tsemendi liigist ja tugevusest.

Liivakivid on iidsetest aegadest olnud hinnatud ehitusmaterjal ning Euroopas võib kohata terveid vanalinnu, mis on põhiliselt üles laotud liivakivist.
Liivakivide paigaldamisel mördikihile on kerge teha vigu, mis viivad plaatide lahti tulemiseni ja määrdumiseni. See on tingitud kivimi suurest kapillaarsusest, suurest veeimavusest ja kergest määrdumisest.

Vastupidav ja lihtsalt hooldatav kvartsiit

Kvartsiidid on väga kõvad ning vastupidavad moondekivimid, mis koosnevad põhiliselt kvartsist (keskmiselt 80%) ning on tekkinud liivakivide moondel. Kvartsiidid on massiivse või kihilise tekstuuriga enamasti heledad, hallid, kollakad või pruunikad kivimid. Massiivseid kvartsiite leidub harvem kui kihilisi.

Paljud kvartsiidid ei kannata aga kõrgeid temperatuure. Kvartsiidid on ilmastikukindlad kivimid, nende poleer on väga vastupidav.
Vannituppa tasub Mati Müüriseppa sõnul valida alati kvartsiit, mis on looduskivi tippklass. Tema tihedus, vastupidavus ja väike veeimavus võimaldavad kivi lihtsa vaevaga hooldada. Vannituppa sobib ka kiltkivi või looduslik dekoratiivkivi. Siiski tasuks vältida poorseid kive vannitoas ja põrandal, sest need imavad mustust ja niiskust. Ning arvestades meie külmasid talvesid, tuleks välistingimustes, näiteks terrassidel, kasutada võimaluse korral kvartsiiti.

Et kvartsiitide värvivalik ulatub ühest äärmusest teise, ei ole Mati Müürisepa sõnul tark taga otsida kaht täiesti üht värvi looduskivi. Samuti ei tasu looduskivi paigaldades olla lõpuni tähenärija, sest seda pole ka loodus. Vuuk ei pea alati olema 4millimeetrine, mõnes kohas võib see vabalt ka neli sentimeetrit olla. Ja kui kaminast ka mõni kivinukk esile tükib, pole samuti katki midagi.
Kvartsiidid on massiivse või kihilise tekstuuriga enamasti heledad kivimid.

Norra kiltkivi on kõige tugevam

Kiltkivi tekib savist, kiltsavist, vulkaanilisest tuhast ja teistest peene struktuuriga kivimitest. Kiltkivi on settekivim. Kiltkivi on kõva, tihe ja peene struktuuriga kivim, mis lõhestub õhukesteks plaatideks piki tasapinda.
Kiltkivi leidub tavaliselt piirkondades, kus mägede tekkimise ajal on kiltsavile rakendatud kuumust ja survet. Lõhenemise tõttu on kiltkivi kasutatud väga erinevate pindade puhul mitmesugustes ehitistes.
Norra kiltkivi on kõige tugevam ja kestab kaua.
Värvilt on kiltkivid tavaliselt mustad ja hallid. Neid kasutatakse sillustes, treppide ehitamiseks, müürides, aiamööbli ehitamiseks.

Lakkimine ei sobi kivile

Kivipõrandate ja seinte sobimatu vahendiga töötlemisest tekkinud kahju on keeruline ja sageli võimatu heastada. Mõni aeg tagasi oli moes kivide lakkimine. OÜ Mendali juhi Mati Müürisepa sõnul lakk ei hinga ning kui kivipinnale pääseb ligi veidigi niiskust, tekivad lakikihi alla inetud väikesed valged mullid, mida sealt enam kätte ei saa. Igasuguse kile tekitamist kivipinnale tuleb vältida. „Eemale peaks hoidma igasugustest kivilakkidest ja nitrolakkidest, mille järgi läbimõtlematult haaratakse. Igasugune kivipinna kaitsevahend peab olema hingav ja veeauru läbi laskev,” lisab spetsialist.
Poleeritud või lihvitud kivipinnad vajavad lõhestatud, murtud või põletatud kivipindadest erinevat viimistlust ja hooldust.

Kivipõranda või kiviseina omanikule võivad muret teha ka tindi-või nätsuplekid. „Oleme mõnda kohta leotanud ka atsetooni-lappidega, markerikriips jääb nõrgemaks, ent päris puhtaks sisuliselt ei saagi. Seda meetodit või kasutada vaid murtud pindade korral mitte kunagi aga poleeritud pindadel. Põletatud kivipindadesse, mida kasutatakse sageli põrandaplaatidena kaubanduspindadel, astutakse ka nätsusid sisse kinni, siin aitab vaid spetsiaalse aurupüstoliga nätsu välja aurutamine,” seletab Mati Müürisepp.

Lisaks sobib poleeritud graniidist pindadel kasutada kiviõlisid. „Murtud kivipinnast tasub kiviõli pigem eemal hoida, sest lõpptulemusena võib näiteks valge kivi omandada määrdunud tooniga üldmulje. Tean juhust, kus terve maja fassaad rikuti, teha pole enam midagi,” ütleb spetsialist.
Traditsioonilise renoveerimisviisi pooldajad eelistavad paekivist seinu katta ka lubjaveega, mis võtab samuti suurema tolmu kinni.
Allikatena kasutatud: OÜ Mendali, OÜ Lossikivi