Miks on vaja kasutada aurutõket? Väldi niiskuskahjustusi
Hea õhutihedus on üks eeldus hoone ventilatsiooni kontrolli all hoidmiseks ning soojuskadude vältimiseks ventilatsiooni kaudu. Õhutiheda konstruktsiooni korral ei pääse niiske õhk läbi pragude ja hõreduste konstruktsiooni. Hooned toimivad korralikult vaid siis, kui piirded on seestpoolt veeaurutihedamad kui väljastpoolt. Aurutõkke liitekohad ja läbiviigud ning paigaldamisel tekkivad sisselõiked tuleb kindlasti tihendada teipimisega või spetsiaalsete aurutõkke läbiviigu kattemansettidega.
Halva õhutihedusega piirdekonstruktsiooniga kaasneb mitmeid ohte. Kindlasti niiskuskahjustused, sest läbi soojustatud konstruktsiooni väljuv niiske siseõhk tekitab oma teel kondensatsiooni. Pikemas perspektiivis võib see põhjustada tõsiseid niiskus- ja hallituskahjustusi.
Teiseks on selline eluruum ebamugav, sest elektri harukarpide, akende ja taldmike juurde jäänud ebatihedused tekitavad tuuletõmmet ning külma kiirgumist välisseintest, eriti tuulise ilmaga.
Muidugi veel kehv küttemajandus, sest hoone kasutab rohkem energiat. Ebatihe konstruktsioon võib suurendada energiakulu 20–30%, seda soojustuse toime kahanemise, tarbetu ventilatsiooni ja soojuse korduvkasutuse süsteemi kehvema kasuteguri tõttu.
Millal ja kuhu tuleb aurutõke paigaldada?
Mitmekihilises konstruksioonis on igal kihil oma ülesanne. Kui hoonet ehitatakse talvel, on vaja esimese tööna paigaldada aurutõke. Niimoodi talitades on võimalik saavutada olukord, kus hoone sees ehitustööde käigus tekkiv täiendav niiskus ei pääse kohe soojustusse ega muudesse piirnevatesse konstruktsioonidesse. Seejärel võib alustada soojustustöödega.
Kui hoone karkassi püstitatakse suvekuudel, mil hoone piiretest seespool olev niiskushulk õhus on võrdne piirdest teisele poole jääva niiskushulgaga, siis ei ole oluline, et esimese kihina peaks paigaldama aurutõkke.
Aurutõke pannakse konstruktsiooni soojemale poolele ning selle ülesanne on tagada veeauru mittepääsemine konstruktsiooni (piirde) sisse.
On levinud arvamus, et aurutõkkekile muudab maja umbseks. Seepärast jäetakse see pahatihti paigaldamata. Asjasse rohkem ei süvenetagi. See pole aga õige. Umbseks muudab ruumi õhu hoopis ebapiisav või puuduv ventilatsioon, mitte aurutõke.
Reaalsuses hakkab aurutõkkekihi puudumisel konstruktsioon lausa teistmoodi tööle. Hoone sees on ruumi õhk niiskem kui väljas ning niiske veeauru rõhk avaldab pidevalt survet aurutõkkekilele. Juhul, kui aurutõket ei ole paigaldatud, pääseb niiske õhk piirdesse. Suvel on ruumi sees oleva õhuniiskuse hulk ning väljas oleva oma peaaegu võrdsed.
Talvekuudel on meil aga tavaliselt väljas külm ja kuiv õhk. Temperatuuri alanedes kondenseerub ruumist välja liikuv niiske õhk piirdesse ning soojustus saab märjaks. Kondenseerunud niiskuse hulk (vee kogus) võib olla külmematel talvekuudel piirdes isegi 0,5 liitrit m² kohta! Kondenseerunud niiskus konstruktsiooni sees põhjustab hallituse ning mädaniku teket.
Aurutõkke materjalid on mitmesugused kiled ja bituumenpaberid, aga samas on mõistlik kasutada terviklikku aurutõkkesüsteemi. Tavakilega võrreldes on aurutõkkesüsteemil üks oluline nüanss – see laseb suvel niiskusel konstruktsioonist sissepoole kuivada, samas kui tavakile on “lukus” ning võimalik on ainult väljapoole liikumine.
Talvel, kui siseruumide suhteline õhuniiskus on madal, kile veeauru takistus suureneb. See vähendab ohtu, et veeaur tungib konstruktsiooni.
Aurutõke peab kõikjal olema pidev. Rebenenud ja katkised kohad tuleb paigata. Tõke on vaja paigaldada ülekattega (~150 mm), omavahelised liitekohad ühendada kahepoolse teibiga või liimida kokku ehitusmastiksiga. Elektri- ja sidekaablid peavad asetsema aurutõkkest seespool.
