Välitingimustes kasutatava materjali niiskus peaks olema umbes 18% (±2%). See vastab enim väliskeskkonna tasakaaluniiskusele ning viib miinimumini võimalikud õhuniiskuse muutumisest tekkida võivad kahjustused. Mis vahe on isekuivanud ja kuivatis kuivatatud puidul? Kuivatusprotsessi läbi teinud materjali tehnilised näitajad (säilivus, tugevusomadused, isolatsioonivõime) on tunduvalt paremad, kui isekuivanud materjalil. Samuti hävinevad kuivatamise käigus mitmed puitu kahjustavad bakterid ja seened. Näiteks männi siniseks muutumist põhjustav bakter hävineb 39 °C juures.
Välitingimustes kasutatavate viimistlusmaterjalide tootjad eeldavad, et puidu niiskus oleks alla 20%. Vastasel juhul koorub viimistlusmaterjal kiiresti puidupinnalt maha.
Eestis kasutatakse kõige rohkem kuuske, mändi ning ka lehist. Kuusk, erinevalt männist, ei ima eriti niiskust. Kuusk koosneb põhiliselt lülipuidust, mis ei kanna edasi vett. Seepärast ei tehta ka sügavimmutust kuusepuidust toodetele. Tänu sellele omadusele püsivad ka viimistlusmaterjalid kuusepuidu pinnal välitingimustes tunduvalt kauem kui männipuidul.
Lehis ei vaja mädanemise vastu mingeid puidukaitsevahendeid, sest sisaldab juba looduslikult
erinevaid vaikusid jmt. Lehisepuidu ainuke ilmastikutundlik omadus on tema värv.

Põrandalaudade niiskus võiks olla 9-12%

Eriti tähtis on korralikult kuivatada põrandamaterjale. Põrandalaudade niiskus võiks olla 10% piires, sest vastasel juhul on väga suur oht, et põrandalaudade vahele tekivad suured praod.
Mida suurem on soetatud põrandalaudade tegelik niiskus ja mida laiemad on lauad, seda suuremad praod tõenäoliselt tekivad.
Üldjuhul müüakse põrandalaudu, mille niiskus on umbes 9-12%. Teatud niiskuse tasemest (10%) allapoole kuivatades muutuvad oluliselt puidu töötlemise omadused, mistõttu kasvab ka praagi osa ning sellega ka toote omahind.
Puidus olevat vett võib jagada kaheks: vaba vesi rakuvahedes (see osa niiskusest, mis ületab 24-30%) ja seotud vesi rakkudes. Kuivamisel puidu maht väheneb peamiselt ainult seotud vee (rakusisese vee) aurustumisel. Rakusisese vee kätte saamiseks on tarvis kindlat keskkonda ehk ruumi, kus tasakaaluniiskus oleks madalam, kui puidu niiskus, temperatuur oleks piisavalt kõrge ja ruumis oleks väga hea ventilatsioon.
Üldiselt on soovitav ka ostetud põrandalaudadel lasta seista samas mikrokliimas ehk siis samal temperatuuril ja õhuniiskuse juures nagu paigaldusjärgselt ruumis valitseb, umbes paar nädalat. Õige niiskussisaldusega siseruumides hoitud põrandalauad säästavad teid enamasti hilisematest üllatustest.