Vahe on aga selles, et kui uusehitistes on saunad juba algse projekti järgi olemas, siis vanematesse kortermajadesse on need hiljem lisandunud, mis tihtipeale tähendab erinevaid probleeme: saun on kas lihtsalt seadustamata, tegelikkuses ei saa/tohi seda üldse ehitada või mingid tegurid on lihtsalt läbi mõtlemata.

Variante, kuidas sauna korterisse plaanida, on mitmeid:

  • korteris on planeeringu järgi WC, vannituba ja panipaik, viimase arvelt suurendatakse vannituba, et sinna ehitada/paigaldada saun;
  • vanni asemele ehitatakse dušinurk, mis annab samuti ruumisäästu ja võimaldab piisava pinnahulga sauna ehitamiseks/paigaldamiseks;
  • WC ja vannituba liidetakse üheks ruumiks, selle käigus muudetakse sanitaarsõlmede ja -seadmete paiknemist selliselt, et tekib täiendav vaba pind sauna ehitamiseks/paigaldamiseks.


Korterisse ehitatava sauna puhul on oluline osa korteri ja hoone elektrisüsteemil, sest elektrikerise paigaldamisega peab selgeks tegema, kas üldine elektrivõimsus ikka lubab seda paigaldada. Kui algsel projektil sauna pole, siis koostatav projekt peab hõlmama ka elektrisüsteemi muudatusi. Kui saun on algsel projektil olemas ja lihtsalt ehitisregistrisse kandmata, siis on olukord lihtsam ja saab plaanimaterjali alusel ehitisregistris muudatused kergemalt ära teha.

Soe soovitus on enne saunamõtte teostamist teha ära korralik eeltöö. Nagu öeldud, tuleb aru saada, kas antud korterisse on üldse võimalik sauna paigaldada ning kui jah, siis millised tööetapid peab läbima, et kõik saaks tehtud korralikult, ilma hilisemate kahjudeta. Soovitame kaasata protsessi professionaalid, kes tunnevad teemat. Näiteks on üks variant võtta appi projekteerija, sest selge see, et näiteks elektrisüsteemi muudatusi saunapaigaldaja üldjuhul ei seadusta.