Ajaloolise kinnisvara soetamisega võib täituda soov tunnetada selle kuulsusrikast minevikku, aga see võib saada ka arvestatavaks tuluallikaks, kuna majad ja mõisad, mis hoiavad endas tükikest meie ajaloost, köidavad nii kohalikke elanikke kui ka külalisi kaugelt maalt.

Vanu hooneid ja eramuid ei soetata enamasti ainult isiklikuks tarbeks, vaid ka ärilisel eesmärgil. Tihtipeale asuvad nendes prestiižsed kontorid, erilised või kõrgema klassi hotellid ning õdusad restoranid.

Enne restaureerimist tuleb selgeks teha muinsuskaitse seatud piirangud ja nõuded

Siiski, ajaloolise väärtusega kinnisvara restaureerimisele, ümberplaneerimisele, ülalpidamisele ei sea muinsuskaitseamet mitte üksnes piiranguid, vaid esitab ka nõudeid, mille täitmine võib osutada üsnagi mahukaks ja kulukaks. Pole välistatud, et restaureerimise ajal või pärast seda tekib soov müüa osake taaselustatud ajaloost edasi kellelegi, kes täidaks hoone uue eluga.

Muinsuskaitse all oleva kinnisvara soetamisega kaasneb kohustud hoone säilitada ja kui see on kehvas seisukorras, siis tuleks see taastada ja hoida edaspidi korras. Keelatud on ajaloolisi hooneid lammutada või nende konstruktsiooni muuta, samuti püstitada uusi rajatisi kaitseala territooriumile. Objekti muutmine, isegi akende ja katuse vahetamine, tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga: Tallinnas, Tartus, Narvas ja Viljandis täidab muinsuskaitse ülesandeid linnavalitsus ja tööd tuleb kooskõlastada nendega. On oluline teada, et restaureerimist ja ümberplaneerimist, samuti projektdokumentatsiooni võivad teha vaid Muinsuskaitseameti tegevusluba omavad arhitektuuri- ja ehitusfirmad.

Ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega hooned on ehitatud kauges minevikus — muidu ei kannaks ju nad sellist uhket nimetust. Sellest tulenevalt võib nende kandekonstruktsioonide, fassaadi ja kommunikatsioonide lagunemise aste olla erinev, mistõttu võivad projektdokumentatsiooni koostamise staadiumis ilmneda raskused.

Muinsuskaitse alla võib lisaks fassaadile ja maa-alale kuuluda ka siseviimistlus

Kui eelmine omanik on tegelenud ebaseadusliku remondi või ümberplaneerimisega, siis vastutab see, kellele maja antud momendil kuulub. Seetõttu on mõistlik riigi kaitse all olevat kinnisvara ostes pöörduda pädeva kinnisvaramaakleri poole ning lisaks kaasata muinsuskaitse maakonnainspektor, kes veel enne ostu-müügitehingut uurib soetatava hoone ja kaitsealuse objekti staatust ehk teeb kindlaks, mis konkreetselt selles hoones kuulub kaitse alla ja mis mitte. Enamasti on need vanade hoonete fassaadid ja külgnev territoorium. On juhtumeid, kus kaitse alla kuulub ka vanaaegne siseviimistlus, näiteks ajaloolise tähtsusega dekoor või seina osa, millel on säilinud ainult teatud ajaloolisele stiilile omased tapeedid.

Objekti valikul on tähtis arvestada, mitte ainult hoone seisundi ja selle restaureerimiseks vajalike kulutustega, vaid ka asukoha eripära ja ehitamise ajaga. Kinnisvaramaakler täpsustab, kas valitud objekti planeeringusse võib teha muudatusi, samuti millised on nn projekti eritingimused, mille kindlaks tegemisest algabki restaureerimine (projekti koostavad vastavat tegevusluba omavad spetsialistid).

Eestis antakse ehitismälestiste omanikele toetusi, mida võib saada muinsuskaitseametilt, maakonna või linna eelarvest objekti hooldamiseks, konserveerimiseks või restaureerimiseks, samuti valvesüsteemi paigaldamiseks.

Arvestades ajaloolise kinnisvara prestiiži ja unikaalsust, selle väärtuse kasvu ajas, objektide piiratud pakkumist turul, samuti võimalust saada riigilt toetust, võib teinekord arhitektuurimälestis osutuda üpris tulusaks investeeringuks, aga seda ainult juhul, kui seda teha õigesti ning austusega.

Allikas: Arco Vara blogi

LOE LISAKS: