Kõige esimese kriteeriumina tuleks paika panna distants linna- ja maakodu vahel – kui see on liiga suur, võib juhtuda, et kaotate iga kord maale sõites hulga aega väärtuslikust puhkepäevast. Kõige optimaalsem vahemaa võiks seega olla umbes 100 km. Kui asukoht või kaugus linnast on paika pandud, tuleb mõelda oma rahakoti suurusele ning vastavalt sellele valida välja neli-viis sobiliku hinnaklassiga potentsiaalset kinnisvaraobjekti, millega eeltööd alustada.

Kasutada võib loomulikult ka professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kuid siis tuleb arvestada lisaväljaminekuga, mis kinnisvara soetades lõpphinnas rahakotile kindlasti tunda annab. Kui aga on endal vähegi aega uurimistööks ja kannatust ringi sõita, saab selle töö väga edukalt ise ära teha.

Millised on hoone veetrassid ja küttesüsteem?

Maamajad asuvad tavaliselt asula servas, metsas või mõne veekogu ääres, asulast eemal ja keskusest väljas. Vanematel maamajadel on üldiselt abihoone sauna kujul ja tualett väljas. Renoveeritud maamajadel on aga toodud vee- ja kanalisatsioonitrassid majja sisse ning lahendatud mugavalt sooja ja külma vee kättesaadavus. Seega tasuks enne kindlasti selgeks teha, kas teil on jaksu maja ka külmaperioodidel kütta, et veetrassid majas ära ei külmuks ning igal kevadel ei ootaks ees kraanide ja torude vahetus. Just see on üks peamisi muresid, millega kliendid kevaditi meie poole pöörduvad.

Suvilad on ehitatud enamasti nõukogude ajal ja asuvad aianduskooperatiivides, kus kruntide suurused on vahemikus 600–1400 ruutmeetrit. Veevärgiga suvilates ja maamajades on torude külmumise vastu heaks abimeheks sinna paigaldatud soojuspump või elektriradiaatorid. Kui teie valitud suvilas või maamajas elektriküte puudub, tasub kindlasti enne ostu järele uurida, kas on võimalus trassidest vesi talveks välja lasta, sest see välistab külmumisohu ja võimalikud lisakulutused kevadel.

Ostueelne kontroll olgu põhjalik!

Elamispinda tasub kindlasti vaatama minna päevasel ajal, kui on kõige rohkem valgust. Soovitatav on kaasa võtta ehitusekspert, kes teeb ostueelse kontrolli. Kuna elamispind ostetakse ikkagi teadmisega kasutada seda mitmed aasta(kümne)d, oleks targem võimalikest vigadest kohe alguses teada saada. Isegi esmapilgul tühisena näiva aknapleki või katuseräästa parandus võib tegelikkuses osutuda oluliselt mahukamaks tööks, näiteks voodrilaua osaliseks väljavahetamiseks või katusesarikate ja roovituse proteesimiseks.

Ehitusettevõtja Andres Jõgi hinnangul on kasutusloa puudumine juba mõnda aega tagasi valminud majal ohumärgiks.

Olen kokku puutunud olukorraga, kus eelnev peremees oli maamaja osaliselt renoveerinud, kuid duširuum oli jäänud välja ehitamata. Joonistel, mis majaga kaasa anti, olid sanitaartehnika asukohad kenasti märgitud, ent puudus vajalik kanalisatsioonitorustik ja õues oli paigaldamata imbväljak. See tõi uuele perele hulga arvestamata lisainvesteeringuid ja kuna notaris oldi kinnitatud, et ostja on tutvunud kogu dokumentatsiooniga, polnud müüjalt võimalik ka kompensatsiooni küsida. Sellise olukorra oleks ära hoidnud ostueelseks ülevaatuseks kaasatud ekspert.

Mida teha puuduste ilmnemisel?

Puuduste ilmnemisel tuleb müüjaga kokku leppida, kas kinnisvara müüakse koos puudustega või parandab müüja need enda kulul. Kui lepitakse kokku müüja kohustuses vead parandada, tuleb see kindlasti ostu-müügilepingus ära märkida. Mõistlik oleks teha nii mainitud puudustest kui ka üldse elamispinnast palju pilte ja need mõlemapoolselt allkirjastada, lisades juurde, millise puudusega on tegu. Nii on hiljem võimalike vaidluste korral lihtsam oma väiteid tõestada.

Väga oluline on kontrollida, kas maja on ehitatud projekti järgi ning tehtud ümberehitustel on olemas kooskõlastused kohaliku omavalitsuse ehitusnõunikuga. Ka kasutusluba on oluline ja selle puudumine juba mõnda aega tagasi valmis ehitatud majal võib olla ohumärk. On maju, millele paljud peremehed ei taotlegi kasutusluba, aga võimalike kindlustusjuhtumite ja muu korral hakkab see kindlasti rolli mängima. Kasutusluba annab kindlustunde, et kinnistu ehitusel on järgitud kõiki tuleohutus- ja ehitusnõudeid ja tegu on projekti järgi ehitatud kinnistuga.

Lõpetuseks võib öelda, et kui soovite ülejärgmiseks kevadeks suvilat või maakodu renoveerida, oleks tark juba sel talvel tööde teostaja välja valida ja temaga leping sõlmida. Järgmisel kevadel on paraku juba olulisemalt raskem leida korralikku ehitajat, kellel veel suveks vaba aega oleks.

Visionplus Eesti OÜ on 2011. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev firma, mille töötajatel on ehitusalal pikaajalised kogemused. Kui enamik Eesti väiksemaid ehitusettevõtteid tegeleb üldehitustöödega, siis Visionplus Eesti on sihiks võtnud kohale transportida, tehnika ja materjalidega varustada kõik raskesti ligipääsetavad paigad ja väikesaared. Nad ei pelga transportida ehitusmaterjale kraanaga veokikastist parvlaevale või ATV-kärus soode vahele, järgides seejuures kõiki ohutus-, turva- ja keskkonnanõudeid.
Ettevõtte referentside hulka kuuluvad nii moodsad uued eramajad kui ka ehitustöö Käsmus, Saaremaal, Pranglil, Läänemaal, Loksal, Muuksis. Nende tuntuim kätetöö on Tallinnas Rannamõisa teel asuv Petcity loomakliinik. Kuigi peamised kliendid on eramuid ja suvekodusid ehitada soovivad erakliendid, teostatakse ka tootmis-, tööstus- ja abihoonete ehitust ning tegeletakse ehitus- ja renoveerimistöödega.

Tasub teada

Plussid ostetava kinnistu puhul:
• Detailplaneeringu olemasolu
• Hooned ja rajatised on ehitusregistris
• Puurkaev uputatud süvaveepumbaga, kaevule väljastatud kaevupass
• Elekter on toodud sisse maakaabliga, kaugloetav elektriarvesti
• Tolmuvaba tee kinnistu piirini
• Talvine teehooldus on lahendatud (tasub täpsustada kohalikust omavalitsusest)
• Imbväljak või ülepumpla niiskema pinnase puhul

Kinnistu miinused:
• Puudub detailplaneering
• Hooned ja või rajatised ei ole ehitusregistris või on asjaajamine pooleli
• Salvkaev või halvemal juhul üldse kaevu puudumine näiteks poolelioleval ehitisel, mis tähendab suuremat lisakulutust
• Kruusa- või muldkattega tee, millel puudub teehooldusnõue
• Tühjendatav reovee kogumismahuti

Jaga
Kommentaarid