Marsi pinnasest saab valmistada raudbetoonist tugevamaid telliseid

 (18)
Marsi pinnasest saab valmistada raudbetoonist tugevamaid telliseid
Shutterstock

San Diego California ülikooli teadlased leiavad, et Marsi pinnasest vaid selle kokku surumise teel valmistatud tellised võivad olla tugevamad kui raudbetoon, vahendab novaator.err.ee veebileht.

Kuigi telliste masstootmiseks on vaja lahendada veel mitmeid insenertehnilisi probleeme, võiksid neist valmistatud majad pakkuda varjupaika punast planeeti külastavatele astronautidele.
"Proovisin ühel hetkel ilma ühegi mõjuva põhjuseta, mis juhtub, kui üritada Marsi pinnast imiteerivat ainet ilma ühegi lisaaineta kokku suruda. See töötas! Õige rõhu korral püsib see koos iseeneslikult," meenutas leidu kirjeldava uurimuse esimene autor Brian Chow ERR Novaatorile antud intervjuus. Marsile püsivamat elupaika rajada üritavatele kosmoseagentuuridele on tegu hea uudisega.
Chow ja ta kolleegide uurimistöö kasvas välja Ameerika Kosmoseagentuuri varasemast kavast uurida Kuu regoliidi kasutusvõimalusi. Chow tunnistas, et pole veel päris selge, kui hästi kasutatud Mars-1a pinnasesimulant päris Marsi pinnast matkib. Raudoksiid-nanoosakesed on aga mõlemate üheks põhiliseks koostisosaks. Arvatakse, et samahästi saab tõenäoliselt telliseid valmistada ka Marsi pinnasest.
Katsete käigus valmistatud ümarate, umbes 2,5 sentimeetri kõrguste telliste tugevus on võrreldav raudbetooniga. Õhumolekule lasevad need läbi oluliselt vähem. Materjalist suuremat sorti telliste massilises koguses tootmiseni on veel pikk tee. "Selleks on vaja terve rida insenertehnilisi probleeme. Materjali edukalt kasutamiseks peab ümbritsema seda terve hulk teisi tehnoloogiaid," ütles teadlane.
Marsi pinnase kasutamisega võib seonduda ka teisi probleeme. Mars-1a tüüpi materjali leiab seni tehtud uuringute kohaselt vaid paari sentimeetri paksuse kihina planeedi pinnal. Samuti sisaldab see inimestele mürgiseid perkloraatidena tuntud sooli. Chow lisas, et sirgjooneliselt raudoksiid-nanoosakesi ülejäänud materjalist eraldada hetkel ei saa ja ka selle nimel tuleb teha täiendavalt arendustööd.
Lähemalt loe novaator.err.ee, uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.