Eelvärvitud puit tagab voodrilauale kaitse ka transpordi, ladustamise ja paigaldamise ajaks. Ehitusplatsil värvimiseks on parim kuiv, pilvine ja mõõduka tuulega ilm. Hoolikalt on vaja töödelda ka laudade otsapindu, sest puit imab niiskust kõige enam just sealtkaudu.
Hea lõpptulemuse saavutamiseks on vaja uusi voodrilaudu töödelda kolm korda: immutus, kruntimine ja värvimine. Vana fassaadi uuendamisel on vaja välja selgitada olemasoleva värvkatte tüüp ja valida uus värv sobiv vana värviga.
Tuleb takistada ja vähendada vee sattumist välisvoodrile
Fassaadile võib vesi sattuda peamiselt kaldvihma, aga ka maapinnalt ülesse pritsiva vee mõjul. Seetõttu on just räästaste ja soklisõlmede lahendused eriti olulised. Laiemad räästad ja vihmaveerennide olemasolu vähendavad oluliselt välisvoodrile tuleva kaldvihma mõju.
Kõrgemad soklid vähendavad välisvoodrile pinnaselt ülesse pritsiva vee ning talvel maja äärde kuhjuva lume mõju. Soovitatav räästa laius on >600 mm ja sokli kõrgus >300–500 mm.
Tuleb tagada märgunud välisvoodri kuivamisvõimalus ja siseruumidest läbi seina liikunud niiskuse väljakuivamise võimalus.
Reaalsuses pole alati võimalik takistada vee sattumist välisvoodrile ega selle taha. Seetõttu tuleb välisvooder kujundada eeldusel, et oleks tagatud selle kuivamise võimalus. Puidust välisvoodri taha tuleb jätta vähemalt 25 mm laiune tuulutusvahe, mis jäetakse avatuks räästa ja sokli juures ning akende ala- ja ülaosas.
Horisontaallaudise korral tagavad tuulutusvahe voodri kinnituslauad. Püstvoodri korral tuleb tuulutusvahe tagamiseks paigaldada lisalauad horisontaalsete kinnituslaudade ja tuuletõkkeplaadi vahele.
Allikas: Puuinfo